Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Harry Lehtoga Soomest Turu Ülikoolist teatab, et on avastanud ühelt komeedilt fosforit.

Ülejäänud elemente kuue tähtsa seast – süsinikku, vesinikku, lämmastikku, hapnikku ja väävlit – on komeetidelt juba varemgi leitud.

Lehto ja ta kolleegid uurisid andmeid komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko kohta. See taevakeha tiirutab ümber Päikese kuue ja poole aastase perioodiga. Aastail 2014 kuni 2016 toimetas komeedi juures Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond Rosetta.

Muu hulgas võttis Rosetta pardal olnud instrument COSIMA proove komeedi peast ehk koomast, ainult mõne kilomeetri kauguselt komeedi tuumast. Komeedi pea on jäine tolmupilv, mis eraldub tuumast, kui komeet on Päikese läheduses ja saab natuke sooja.

COSIMA analüüsis tolmu koostist massispektromeetriga, mida juhiti Maalt. Nii see fosfor komeeditolmust üles leitigi.

Teadlaste sõnul ei pärine fosfor apatiidist, mineraalist, mis on meil Maa peal peamine fosforimaak. Seetõttu võib arvata, et võib-olla esineb fosfor komeedil ka vees lahustuval kujul.

Süsiniku, vesiniku, lämmastiku, hapniku ja väävli märke on leitud juba varem ka sellesama COSIMA kogutud andmetest.

Lehto ja kaasautorid kirjutavad Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas, et fosfori lisandununa sesse nimistusse võime nüüd komeete pidada üheks võimalikuks omaaegseks eluks vajalike elementide Maale toojaks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.