Teadlased arvavad, et maailma suurim sisalik komodo varaan arenes välja tänapäeva Austraalia aladel, ent nüüdseks on tema looduslikuks kodupaigaks vaid mõned saared Indoneesias. Viimase kümne aastaga on neist saanud populaarsed turismiobjektid.

Ehkki hiigelroomaja on haruldane ja ohustatud, on tema elupaiga külastamine siiani olnud märkimisväärselt odav. The Guardiani andmeil on sellest tulenev turistide üleküllus koos varaanide toiduks olevate hirvlaste salaküttimise ja metsa langetamisega sisalike arvukust oluliselt vähendanud. Suvel avaldati lootust, et pandeemia tõttu peatunud turistidevool võimaldab varaanide populatsioonil taastuda.

Al Jazeera hiljuti avaldatud videomaterjal aga paljastas ulatusliku ehitustegevuse, mis on käivitatud ühel kolmest UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud varaaanide kodusaarest.

Projekti promoklipist on näha, et Indoneesia valitsus soovib rajada midagi, mis meenutaks Steven Spielbergi omaaegsest kassahitist "Jurassic Park" tuttavaks saanud loodusparki. Miljoneid aastaid eksisteerinud komodo varaani on plaanis reklaamida kui viimast saurust.

Looduskaitsjad on Rinca saare projekti vastu, kuna nende hinnangul häirib see varaanide elu ja lõhub puutumata loodust. Projekti kõneisikud aga kinnitavad, et tegutsevad ettevaatlikult ning kahju pole suur.

Võib loota, et koroona taandumise järel saab tänu rajatisele meelitada varaane vaatlema jõukamaid turiste, kes jätaksid riiki rohkem raha. Kui "viimaste sauruste" nägemine tõesti kordades kallimaks läheks ning massiturism ära lõppeks, võiks see loomadele pikas perspektiivis kasu tuua.

Sarnased edujuhtumid on teada näiteks mitmelt poolt Aafrikast seoses gorillaparkidega. Külastustunni tasud algavad 500 eurost ning see on aidanud rahastada primaatide kaitset muuhulgas ka kohalike küttide eest.

Indoneesia puhul ei saa siiski rääkida täielikust käiguvahetusest, millega paradiisisaared massiturismilt luksusturismile ümber orienteeritaks. Pigem on valitsuse soov Bali mudelit matkides tööhõivet parandada. Komodo varaanide viimases pelgupaigas toimuvale annab UNESCO oma hinnangu juunis.