Koroona läbipõdenutel on antikehad pool aastat

Foto: Pixabay

Koroonaviiruse läbipõdenutel on veel pool aastat hiljem olemas antikehad. Samas pole selge, kui palju need uue nakatumise eest kaitsevad, tõdeti koroonakonverentsil Tartu Ülikoolis.

Antikehade uuringu järgi põdes esimese laine ajal koroonaviirust Saaremaal ja Tallinnas Õismäel oluliselt rohkem inimesi, kui riiklikus statistikas kirjas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud Piia Jõgi ütles, et Tallinnas Järveotsa perearstikeskuse nimistu patsientide osas oli koroonaviirusega kokku puutunud 1,5 protsenti uuritavaid. "See tähedab seda, et kolm inimest 200-st olid koroonaviirusega kokku puutunud. Saaremaal oli kokkupuutunute hulk umbes neli korda kõrgem ehk 6,3 protsenti," ütles Jõgi.

Kordusuuring näitas aga, et kaheksas Eesti maakonnas viiruse varjatud levik puudus.

Teises uuringus selgus, et viirus põhjustab mõnedele haigestunud inimestele vaevusi veel pool aastat peale põdemist. Seda olenemata, kas viirust põeti kergelt või rängalt.

"Üks näide on lõhna- ja maitsemeele tundlikkuse häire. On selge, et see elukvaliteeti häirib tegelikult ju oluliselt," sõnas Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud Anne Kallaste.

Oma ettekandes rääkis Kallaste, et kolm kuud pärast haiguse põdemist kurtis endiselt vaevusi 53 protsenti patsientidest. Neist 22 protsenti talus koormust varasemast kehvemini, 10 protsendil oli maitsemeel häiritud, viis protsenti kurtis väsimust ning 1,6 protsendil esines liigesevalu.

Kuus kuud peale koroonaviiruse põdemist oli olukord isegi tõsisem, sest vaevusi esines 63 protsendil patsientidel. Nende seas kurtis kehvemat koormusetaluvust 28 protsenti, maitsemeelekadu 26 protsenti, väsimust 14 protsenti ja liigesevalu seitse protsenti haigeid.

Viirust põdenud inimeste rahvastikuuuringu andmetel on Eestis viirusega nakatunud 10 000 inimest. Neist 80 protsenti põevad viirust kergelt, 18 protsenti vajavad haiglaravi ning viis protsenti vajab intensiivravi.

Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla selgitas, et nakatumine on võrdne vanuseti ning sooti. "Ehk siis see on selline väga demokraatlik viirus. Aga tundub niimoodi, et meestel kulgeb see haigus raskemini," ütles Uusküla.

Selgus, et pea kõigil viirust põdenutel on antikehad olemas ka kuuendal kuul pärast terveks saamist.

Samas ei tea me, mis tasemes kaitse olemas on. Seda olen ma ka kõigile haigetele rõhutanud, et korduvnakatumine võib olla võimalik. Neid meetmeid, mida soovitatakse kõigil, tuleb ka neil kasutada. Et see ei tähenda, et ühe korra haigust põdenud oleks kindlasti ka kaitstud," rääkis Anne Kallaste.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: