Avastusega seotud Dr. Paula Spaeth Anich pakub, et tegemist võiks olla kaitsestrateegiaga. Nokkloomad tegutsevad peamiselt öösel ning pimedas jahtivad kiskjad ei pruugi UV-kiirgust osaliselt neelava kasukaga saaki nii hõlpsalt märgata.

Ökoloog Josh Griffithsi sõnul pole peale krokodillide just palju neid, kes nokklooma püüda üritaks. Seetõttu pakub ta välja, et ehk aitab fluorestseeruv karv nokkloomadel endil üksteist paremini silmata.

Kindlasti on uus avastus abiks teadlastele, kes saavad edaspidi neid salapäraseid ja raskesti silmatavaid olevusi looduses hõlpsamini üles leida.

Nokaga elektrilaenguid aistiv, järglasi munev ja hiljem imetav, tugevate lestade ja mürgiste kandadega nokkloom pole ainus, kelle kasukas UV-valgusele reageerib. Anichi sõnul võib olla tegemist kaugest minevikust pärit omadusega, mis omakorda lubab oletada, et ehk oli kunagi aeg, mil kõik tänapäeva imetajate esivanemad sarnaselt hõõgusid.

Wisconsini Northland College'is tehtud avastusega seotud detailidest kirjutas portaal ScienceNews.