Peaaegu kolm aastat tagasi avastatud Päikesesüsteemi-välist päritolu tulnuk hämmastas astronoome oma pikliku kuju ja suure kiirusega.

Tema tekkeloo ja päritolu kohta on välja käidud õige mitu rohkem või vähem usutavat teooriat, kuni selleni välja, et tegu oli mõne võõrtsivilisatsiooni kätetööga. Veel on näiteks arvatud, et ta koosnes tahkest vesinikust, mis hakkas Päikesele lähenemisel toimima justkui ioonmootorina.

Nüüd väidab Oslo Ülikooli teadlane Jane Luu koos kolleegidega, et Oumuamua võib olla tekkinud kauges tähesüsteemis tiirutanud komeedi küljest pudenenud tolmust.

Nad kirjutavad ajakirjas Astrophysical Journal Letters, et eksokomeedi tuumast võis kõigepealt irduda suur kivikamakas, mis hakkas enda külge koguma samuti komeedituumast pärit gaasi ja tolmutorte. Tuleb välja, et ka kosmoses kipub tolm tortideks kogunema, just nõndasamuti kui kapi taga ja diivani all.

Ajapikku tolm üha tihenes ja pakkis kokku ning nii hakkaski Oumuamua kujunema ja kasvama. Komeedi tuumast tulvav gaas avaldas talle aga ka pidevalt survet, mille toimel kanduski Oumuamua pikapeale üha eemale ja jõudis lõpuks tähtedevahelisse ruumi.

Kui komeet, mille materjalist Oumuamua tekkis, tiirutas oma tähe ümber umbes sealkandis, kus meie Päikesesüsteemis asub Öpik-Oorti pilv, siis ei olnudki tähtedevahelise ruumini väga pikka maad.

Luu ja ta kaaslased oletavad, et niisugune stsenaarium on tähesüsteemide komeedipilvedes vägagi tavaline nähtus, mistõttu pole ka nii suur ime, et üks sel moel tekkinud keha ka Päikesesüsteemi sattus ja astronoomidele silma jäi. Nad usuvad, et kui hoolega vaadata, siis kohtame samasuguseid kosmoserändureid edaspidi veel ja veel.

Võib-olla juhtub koguni, et kavandatav Euroopa Kosmoseagentuuri komeedipüüdur Comet Interceptor, mille üks kaamera nimega OPIC on valmimas Tõravere observatooriumis, lendabki just mõne järjekordse Oumuamua-laadse tulnuka juurde.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.