"Täpsed tulemused avaldame suve lõpus, kui on uuritud kõik vanuserühmad, sest konkreetsete numbrite avaldamine võib viia praegu valede järeldusteni. Lapsi ja vanemaealisi on uuritud oluliselt vähem kui teisi vanuserühmi," sõnas Piia Jõgi, Tartu Ülikooli pediaatria õppejõud. Teisisõnu pole võimalik veel öelda, kui suur on vahe ninaneelu- ja vereproovide põhjal hinnatud levimuses.

Jõgi sõnul poleks selle olemasolus aga midagi kummalist. Näiteks jõuti mõne aasta eest tehtud läkaköhauuringus samasuguste tulemusteni. Haigestumisele viitavaid antikehasid oli palju rohkematel inimestel, kui näitas riiklik statistika.

Valim pole esinduslik mitmel põhjusel. Kuressaare ja Õismäe Järveotsa perearstikeskuses soovitakse KoroSero-EST uuringusse kaasata 1080 inimest. Järveotsal on nõustunud uuringus osalema üle 900 inimese ja Kuressaare perearstikeskuses umbes 400 inimest. Jõgi selgitas, et Saaremaal on osalemisprotsent tegelikult kõrgem kui Tallinnas, kuid Kuressaare perearstikeskuse väiksuse on jõutud kutsuda vereproovi andma vähem inimesi.

Samuti on osalusprotsent väiksem laste ja vanemate inimeste vanuserühmades. Jõgi spekuleeris, et lapsed võivad karta vereanalüüsi. Saaremaal on seevastu eeskätt vanematel inimestel liikumisprobleeme. Lisaks, "mõned vanemad inimesed ütlevad, et nad on olnud terve see aeg kodus. Nad ei ole kuskil käinud, ei ole kindlasti (teistega) kokku puutunud ja nad ei soovi seetõttu osaleda," kirjeldas õppejõud.

Seniste tulemuste põhjal saab teha ühesema järelduse, et paljud inimesed on põdenud COVID-19 läbi enesele märkamatult. "Meie uuring on näidanud, et laias laastus umbes pooled, kellel on positiivsed antikehad, ei ole tegelikult haiged olnud ega tea, et neil oleks olnud kontakt koroonaviirushaigega," kinnitas Jõgi.

Lisaks viitavad vahetulemused, et Kuressaare perearstikeskuse patsiendid on puutunud koroonaviirusega kokku rohkem sagedamini, kui Järveotsa perearstikeskusesse kutsutud.

Jõgi pani inimestele südamele, et kui nad saavad oma perearstilt kutse uuringus osaleda, ei loobuks nad sellest võimalusest kergekäeliselt. "Uuringus osalemisest saab kasu seesama konkreetne inimene, saades teada, et kas tal on koroonaviirusevastased antikehad ja ka kogu ühiskond, sest oleme nii võimalikuks teiseks laineks paremini valmis," laiendas õppejõud.

Esialgse plaani järgi pidi kestma uuring 31. juulini, kuid valmis ollakse ka selle pikendamiseks. "Järveotsa perearstikeskuses me kindlasti saame selle valimi niimoodi kokku, nagu me soovisime, aga Tartu Ülikooli eetikakomitee on rahuldanud taotluse uuringu pikendamiseks, kui Kuressaare perearstikeskuses selleks ajaks kõiki uuritavaid kokku ei saa," lisas Jõgi.

Praeguseks on uuringusse KoroSero-EST kutsutud enam kui 2400 inimest. Neist on nõustunud osalema umbes 1300 inimest. Juhuvalimi alusel kaasatakse uuringusse inimesi kõikidest vanuserühmadest, vastsündinutest kuni saja-aastasteni.

KoroSero-EST uuringus osalemiseks saab kinnitada enda või lapse osalemise kodus internetis ja ka lühikese veebiküsimustiku saab täita kodust lahkumata. Perearstikeskuses tuleb anda vaid vereproov.

Tartu Ülikool korraldab ka koroonaviiruse levimuse uuringut, mille käigus hinnatakse viiruse levikut ja epideemia kulgu Eestis ninaneelust võetud proovi PCR-uuringu põhjal. Juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse üle Eesti 16 000–20 000 inimest, et anda riigile tõenduspõhised andmed eriolukorra järkjärgulise lõpetamise strateegia jaoks.