Hea ettekujutuse probleemi ulatusest annab viimane suurem põlemine Austraalias. Kui vaadata ruutkilomeetreid ja põlengu pindala, siis kokkuvõttes sai kahjustusi poole Euroopa suuruna ala. Sellised tulekahjud kvalifitseeruvad megapõlenguteks.

Ma võin enda kogemusest öelda, et sellise suure kontrollimatu metsatulekahju kustutamine on alati kordades keerulisem mistahes hoone kustutamisest. Kui põlengu pindala on väga suur, tekitab metsatulekahju ise kuuma õhuvoolu. Selliseid põlenguid ei olegi tegelikult päästjal võimalik kustutada.

Ainuke võimalus tulele piir panna, on leida looduslik koht, kus see tõke tekitada. Eesti tingimustes sobib selleks näiteks ala, kus okasmets muutub lehtmetsaks. Sobivad ka erinevad lagedad alad nagu põllud ja heinamaad. Säärastes kohtades on võimalik hakata tulele vastutegevust tegema.

Kui on väga kuiv ja soe ja tuuline periood - näiteks kui suvel kuu aega järjest vihma ei saja, tuul puhub ja õues on 30 kraadi sooja, siis suure tõenäosusega lähevad ka metsad kergemini põlema.

Teine põhjus, miks tulekahjud üldse tekivad, on ikkagi inimfaktor. Ainukene looduslik faktor, mis võib metsatulekahju tekitada, on äike. Kõik ülejäänud on inimesega seotud.

Inimesed lähevad metsa, teevad vales kohas lõket ega kustuta seda ära. Nad ei hooli keeldudest. Metsatulekahju võib alguse saada ka metsa jäetud prügist. Loomulikult ei saa unustada kuritegelikku momenti – kahjuks leidub ka pahatahtlikke inimesi.

Looduskatastroofide mõttes asub Eesti geograafiliselt kõige soodsamas asukohas. Meil on kõige väiksem võenäosus sattuda mingisse suurde looduskatastroofi. Meil pole maavärinaid, meil pole vulkaane, meie maast ei käi tornaadod üle ja ka tsunamid ka ei külasta Eestit. Selles mõttes on siin üsna turvaline elada.

Ainukesed ohud, mis meid võivad varitseda, ongi needsamad metsatulekahjud. Lisaks ka üleujutused, mis jäävad Eestis pigem teatud piirkondadesse ja on seotud tuule suuna ja merevee tasemega. Kolmas ohuallikas on suured tormid, mis võivad põhjustada väga ulatuslikke ja kauakestvaid elektrikatkestusi ning need omakorda tekitavad inimestele hulgaliselt muidu probleeme.

ETV2s jätkub keskkonnakuu filmiprogramm. 26. mail kell 21.30 linastub Cosima Dannoritzer ja Nicolas Koutsikase rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentaalfilm "Megapõlengud. Globaalse ohu uurimine".

Filmi rahvusvaheline uurimismeeskond otsib põhjusi, miks meie metsad põlevad. Teadlased lähtuvad seisukohast, et põlengud on loodusprotsess, mis läbi aegade on aidanud meie ökosüsteemil püsima jääda, seetõttu peame leidma uusi lahendusi ja tulevikus õppima elama koos põlengutega.