"COVID-19 pandeemia puhkemisega on meil tekkinud sügav kahtlus, kas mitte Ameerika heldust pole kurjasti ära kasutatud. Reaalsus on see, et WHO ei saanud adekvaatse info hankimise, kontrollimise ja jagamisega õigeaegselt ja läbipaistvalt hakkama," põhjendas Trump sel nädalal, miks ta peatas ajutiselt organisatsiooni rahastamise.

Eelnevalt oli WHO taotlenud maailma riikidelt pandeemia mõju vähendamiseks miljardi dollari suurust lisarahastust. WHO peadirektor Tedros Adhanom hoiatas aga pandeemia politiseerimise eest.

"Koroonaviirust ei ole vaja kasutada poliitiseks punktivõtuks. Ei ole vaja. On ka palju muid viise oma seisukoha selgitamiseks. Seda olukorda ei peaks poliitiliselt ära kasutama. See on nagu tulega mängimine," sõnas ta.

USA on olnud läbi aegade WHO suurim rahastaja. Möödunud kahel aastal moodustas USA panus selle kuue miljardi suurusest eelarvest 15 protsenti.

Eelarvekärped ähvardaksid nullida muu hulgas vaktsiinvälditavatest haigustest vabanemiseks tehtud edusammud. WHO on peatanud juba praegu pandeemia tõttu osaliselt lastehalvatuse vastased vaktsineerimisprogrammid.

"Koroonaviirus jaotab tõenäoliselt niikuinii ümber riikide tervishoiuvõimekuse ja ressursid, jättes miljonid lapsed leetrite, malaaria, lastehalvatuse ja paljude teiste surmavate haiguste meelevalda," tõdes UNICEF-i esindaja ÜRO-s Edouard Beigbeder.

Ühtlasi õõnestaks rahapuudus täiendavalt WHO autoriteeti. Viimane on ainus, mille kaudu WHO liikmesriike mõjutada saab. Mõnikord sellest piisab. Tugev seisukohavõtt Hiina suhtes 2003. aastal aitas vältida SARS-i puhangu pandeemiaks kasvamist. Seekord eelistas Tedros Adhanom diplomaatilisemat lähenemist.

WHO eelarve on võrreldav mõne USA suurhaigla omaga ja sellest saab alguse põhiprobleem ehk alarahastatus. Järgmisel kahel aastal moodustavad kohustuslikud liikmemaksud WHO plaanitavast eelarvest vaid 25 protsenti. Ülejäänu tuleb riikide ja organisatsioonide vabatahtlikest panustest, mida tohib kasutada enamasti vaid kindlatel eesmärkidel.

Isegi kahtlus võimalikust huvide konfliktist rahastajaga võib kahjustada WHO võimalikku sõltumatust.

USA seaduseandjad on püüdnud WHO-d survestada raha abil ka varem, kantuna soovist kaitsta oma kodumaise tööstuse huvisid. Muu hulgas on USA-le jäänud eelarveläbirääkimistel ette WHO algatus kasutada ravimeid läbimõeldumalt ja püüd reguleerida rinnapiimaasendajate reklaami.

1980. aastatel põrkusid WHO katsed parandada tervishoiuteenuste üldist kättesaadavust president Ronald Reagani majanduspoliitikaga. Mõtteviisi muutis alles AIDS-i pandeemia.

Põhjalike reformideta on seega raske näha, et WHO suudab täita kõiki sellele 1948. aastal loodud organisatsioonile seatud ülesandeid: edendada maailma tervishoiusüsteeme, võidelda nakkushaiguste vastu ja kaitsta planeedi kõigi inimeste põhiõigust tervisele.