Varem Londoni patsiendi nime all tuntud mehele siirdati verevähi raviks luuüdi. Algselt vähiraviks siirdatud rakud pärinesid haruldase geenimutatsiooniga doonorilt. Nimelt kaitseb doonori geeni eripära inimest peaaegu täielikult HIV-1 haigustüve eest.

Arstid siirdasid Londoni patsiendile eriliste omadustega luuüdi lootuses, et lisaks vähiravile parandab see mehe üldist immuunsust ning aitab tema HI-viirust ohjes hoida.

Londoni patsiendi luuüdisiirdamisest on praeguseks möödunud neli aastat. HIV-vastase ravimi võtmise lõpetas mees 2,5 aasta eest, kui tema kehast ei leitud HI-viirust.

Toona ei julgenud arstid veel kindlalt väita, et mees on tüvirakkude mõjul terveks saanud. Nüüd, kus möödunud 18 kuud, on arstid õnnelikus avastuses palju kindlamad.

"Londoni patsiendi organismist pole suudetud leida HIV-1 osakesi 30 kuud. Samuti pole märgata, et viirus suudaks end tema veres või kudedes paljundada. Arvame, et selline tulemus kujutab endast HIV-1 ravi," kirjutavad arstid.

Londoni patsiendi varjunime taga peitis end 40-aastane Adam Castillejo. Mehe enda sõnul on ta väga ainulaadses olukorras. "Ma tahan [inimestele] lootust tuua," ütleb ta.

Tegemist on läbi aegade juba teise juhtumiga, kus HIV-haige inimene terveks saab. Esimene tervenenu oli Timothy Ray Brown, kelle ravis sarnane tüvirakkude siirdamine terveks 2007. aastal.

Samas pole kõik teadlased leitud ravis lõpuni veendunud. Mõned leiavad, et Castillejot peaks jälgima veelgi pikema aja vältel, et mehe paranemises päriselt kindel olla. Samuti hoiatavad nad, et kuigi tüverakkude siirdamine võib HIV-d ravida, ei pruugi see moodus sobida kõigile. Siiski loodavad luua teadlased kahe eduka juhtumi pinnalt kunagi toimiv ravimi.

Ed Cara kirjutas HIV-ravist ajakirjas Gizmodo.