Me ei tea alati, kuidas inimõigused digimaailmas konkreetselt teisenevad, kuid meil on piisavalt alust kõnelda nende muutumisest.

Populismi ja sõnavabaduse prismas on siinkohal peamine aspekt selles, kes määratleb veelahkme populismi ja vihakõne vahel? Kui mittedigitaalses maailmas teevad seda sageli kohtud või suured meediaorganisatsioonid, siis digitaalses maailmas on igaüks meist ajakirjanik ning seetõttu on ka meil endil võimalik ja vastutus otsustada, millal algab vihakõne.

Online-ettevõtted on samas nii õigusliku kui ka avaliku arvamuse surve all hoida online-platvormid nii-öelda puhtana vihakõnest. Kuivõrd aga digitaalmaailmas muutub otsustamise aeg väga lühikeseks, siis sageli võidakse lugeda vihakõneks ka neid väljendeid, mis mittedigitaalses keskkonnas oleksid lubatavad kui populistlikud.

Või vastupidi: viidates sõnavabadusele lubatakse ka selliseid väljendeid, mis mittedigitaalses maailmas ei oleks avaldamiskõlblikud. Seega ütleb mittekoherentsuse teooria meile seda, et digitaalses maailmas ei ole piir populismi ja vihakõne vahel käesoleval ajal selge.

Inimõiguste mittekoherentsuse ideed digitaalses keskkonnas tutvustas Mart Susi oma raamatus "Human Rights, Digital Society and the Law: A Research Companion" (eesti keeles "Inimõigused, digtaalne ühiskond ja õigus: teadustöö käsiraamat"). Samal teemal räägib TLÜ inimõiguste professor Mart Susi rahvusvahelisel populismiteemalisel konverentsil "Angry Times. Populism and Democracy Discontent".