Seeneriik sai alguse arvatust varem
Esimesed seened võisid maamunale ilmuda mitusada miljonit aastat varem, kui seni arvatud.
Rühm teadlasi eesotsas Steeve Bonneville'iga Belgiast Brüsseli Vabaülikoolist väidab oma uurimuse põhjal, et seeneriik sai alguse vähemalt 715 miljonit aastat tagasi, aga võib-olla isegi 810 miljonit aastat tagasi.
Bonneville ja ta kolleegid avastasid ennenägematult iidse seenefossiili Kongo Demokraatliku Vabariigi aladelt leitud kividest, mis on hoiul Belgias Tervurenis asuvas Kuninglikus Kesk-Aafrika Muuseumis.
Need dolomiitkivid tekkisid kunagises merelaguunis või rannalähedases järves ja sisaldavad peene seeneniidistiku jäljendeid.
Seente tekkelugu on ümbritsetud salapärast. Seeneliikegi arvatakse avastatud olevat ainult mõni protsent kõigist olemasolevaist.
Paljud seened on kas pisikesed üherakulised kerakesed või koosnevad üksikutest imepeentest niitidest, nii et neid on üleüldse raske avastada ja määrata, saati siis veel nende fossiile. Seni oli vanim seenefossiil teada umbes 460 miljoni aasta tagant.
Bonneville ja kaasautorid oletavad ajakirjas Science Advances, et kui seeni juba seitse-kaheksasada miljonit aastat tagasi madalais rannikulähiseis vetes elas, siis võib arvata, et umbes 500 miljoni aasta eest, mil esimesed taimed hakkasid veest maismaale levima, olid ka seened neil ökoloogiliste partneritena seltsiks.
Teadlased analüüsisid Kongo dolokivi seeneniitide keemilist koostist õige mitme meetodiga ja tuvastasid muu hulgas kitiini, ainet, mida leidub rohkesti seente rakukestas.
Iidse seene leid on tähtis avastus, sest muudab, avardab ja täpsustab senist üldpilti eluslooduse arengust maakeral.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa