Seeneriik võib olla arvatust oluliselt vanem ({{commentsTotal}})

Fossiilid meenutavad seeneniidistikke.
Fossiilid meenutavad seeneniidistikke. Autor/allikas: Stefan Bengtson

Rootsi teadlased leidsid Lõuna-Aafrikast päevavalgele tulnud basalditüki pragudest 2,4 miljardi aasta vanuseid seeneniidistikku meenutavaid kivistisi. Kinnitust leides võis esimesi hulkrakseid organisme näha Maal seniarvatust sadu miljoneid aastaid varem.

"Meie tõlgenduse järgi on tegu seentega või vähemalt neile ligilähedaselt sarnanevate eluvormide. Viimasel juhul hingaksid paljud kergendatult, sest alternatiiv tekitaks tõsist peavalu. Eelnevalt leitud kõige vanem seenekivistis on ainult 1,2 miljardi aasta vanune," sõnas Rootsi loodusloomuuseumi paleozooloogia emeriitprofessor Stefan Bengtson ERR Novaatorile antud intervjuus.

Juuksekarvast õhemad käsnadele iseloomulikud niidikesed leiti rohkelt õhumulle sisaldavast basaldist. "Pragusid ja poore iseloomustav keskkond on purske järel muidugi elu jaoks liiga palav. Kuid need koloniseeritakse mikroorganismide poolt tavaliselt paari miljoni aastaga," selgitas Bengtson. Emeriitprofessor pakub värske leid taaskord kinnitust, et samasugune biosfäär on eksisteerinud Maal miljardeid aastaid. Teisisõnu võisid seened või seenesarnased organismid leida neis varjupaika sama pikalt.

Täit garantiid, et tegu on algeliste seentega, Bengtson veel anda ei söandanud. Enne seda peaksid teadlased leidma teisigi sarnaseid säilmeid. Juhul kui aga järeldused paika peavad, muudaks see märkimisväärselt bioloogide arusaama esimeste päristuumsete evolutsioonist.

Hakatuseks viitasid seni leitud fossiilid, et esimesed seened tekkisid maismaal, mitte merepõhjas, kust basalditükk algselt moodustus. Samuti on vanima teadaoleva hulkrakse vanus vaid 1,9 miljardit aastat. Seega vihjaks uus leid, et planeedil oli eksisteeris mitmeid erinevat tüüpi eukarüoote arvatust sadu miljoneid aastaid varem ehk elu mitmekesistus äärmisel kiiresti. Vahetult pärast seda, kui atmosfääri hapniku sisaldus kiiresti kasvama hakkas.

Tõsisemalt tuleks mõelda ka evolutsiooni peale tervikuna. (DNA muteerumiskiirusel põhinevad) molekulaarsed kellad viitavad, et elupuu hakkas hargnema oluliselt hiljem, kui viitavad vastleitud fossiilid. See on tingitud osaliselt muidugi sellest, et meil pole olnud hästi säilinud fossiile, mille alusel molekulaarseid kelli kalibreerida," märkis Bengtson. Emeriitprofessor rõhutas samas taas, et õpikuid ta veel ümber kirjutama ei hakkaks.

Avastus "heidab väljakutse praegusele arusaamale, millal ja kus eukarüoodid arenesid. See tõstatab küsimuse, kas me oleme otsinud esimesi eukarüoote ja eriti seente kivistisi valest kohast," märkis uurimusega paralleelselt ilmunud kommentaaris Lõuna-Aafrikas asuva Rhodesi ülikooli professor Nicola McLoughlin.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: