1970. aastail läkitas Ameerika Ühendriikide kosmoseamet NASA lennule läbi Päikesesüsteemi neli mehitamata sondi, Pioneerid 10 ja 11 ning Voyagerid 1 ja 2. Pärast neile seatud uurimisülesannete täitmist on sondid oma teekonda jätkanud ja praeguseks on kõik neli jõudnud juba Päikesesüsteemist välja.

Kuid mis saab neist edasi? Kas nad jõuavad kunagi ka mõnda teise tähesüsteemi, ja kui, siis millal?

Coryn Bailer-Jones Heidelbergist Max Plancki Astronoomiainstituudist ja Davide Farnocchia Pasadenast Reaktiivajamite Instituudist tegid natuke arvutusi, võttes aluseks andmed, mille on paljude tähtede ja nende liikumise kohta kogunud Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop Gaia.

Gaia tiirutab alates 2013. aastast ümber Päikese ja on mõõtnud miljoneid tähti. Et ka Pioneeride ja Voyageride eeldatavad trajektoorid on üsna täpselt ette aimatavad, siis saigi võimalikke kohtumisi päris pika aja peale välja arvutada.

Tuli välja, et järgmise miljoni aasta jooksul satuvad neli kosmosesondi kokku umbes 60 tähe lähistele, neist kümmekonnale lähemale kui kolm valgusaastat.

Esimesena peaks võõra tähega lähikohtuma Pioneer 10, mis jõuab umbes 90 000 aasta pärast Kassiopeia tähtkuju täheni HIP 117795. Sond möödub sellest oranžist kääbustähest arvutuste järgi umbes kolmveerandi valgusaasta kauguselt.

Samuti arvutasid Bailer-Jones ja Farnocchia välja, et mõne tähega kokku põrgata või kasvõi mõne tähe ümber tiirlema jääda võiksid sondid tõenäoliselt alles kujuteldamatult ülikauges tulevikus, suurusjärgus saja miljardi miljardi aasta pärast.

Arvutustulemused on avaldatud võrguvaramus arXiv. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.