Selgub, et MASCOTi kiirus kasvas 17-minutise laskumise lõpuks 0,6 kilomeetrini tunnis. Kiiremaks ei suutnud asteroidi ülinõrk raskusväli teda tõmmata. Asteroidi pinnalt põrkas maandur neli korda üles tagasi, kuni jäi lõpuks pinnale lebama. Pinnal tegi ta mõõtmisi ja vaatlusi, kuni ta aku ligi 17 tunni pärast tühjaks sai.

Maanduri laskumisteekonna ja põrgete andmeid arvutasid teadlased muu hulgas selle järgi, kus mis hetkel asus maanduri vari asteroidi pinnal. Abiks olid ka maanduri enda pardaseadmete tehtud mõõtmised.

Laskumistee täpsest teadmistest on teadlastele kasu, sest see aitab maanduri tehtud pilte õigesse konteksti asetada – kui kõrgelt ja kust täpselt need tehtud on. Tagasipõrgete põhjal saab teha järeldusi asteroidi pinna mehaaniliste omaduste kohta, nende põhjal omakorda aga pinna ehituse kohta.

Saksa-Prantsuse koostöös loodud maandur MASCOT uuris samuti pinna ehitust ja koostist, mõõtis soojust ja magnetvälja ning tegi pilte; tema maandumine ja edasine tegevus kulges igati edukalt ja plaanipäraselt.

Hayabusa2 ise asus novembris tagasiteele, lastiks Ryugu pinnalt, aga ka natuke sügavamalt võetud proovid, mis on kavas tuleva aasta lõpus Maale toimetada.

MASCOTi maandumisandmetest ja nendepõhjalistest järeldustest kirjutab ajakirjas Astronomy & Astrophysics aga Frank Scholten Saksa Õhu- ja Kosmosesõidukeskuse planeediuuringute instituudist koos kolleegidega Saksamaalt ja Jaapanist.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.