Rob Walker'i arvamuslugu The New York Times'is võiks kuuluda näitlikustama mõnd tulevast psühholoogia õpikut. Lugu käsitleb avalikku ja populaarset vastuseisu millega massid uut tehnoloogiat hurjutavad. Mõni juhtum ajab tuurid sedavõrd kõrgeks, et jääb mulje nagu kõik vihkaksid seda või teist ja ohvriks osutunud tehnoloogial pole võimalustki ellu jääda. Kuid see on sõnumist vaid pool.

Autor märgib kuidas tehnoloogia uudiseid vahendavad ajakirjanikud on tasahilju muutunud ühe või teise uue aparaadi või teenuse imetlejatest tehnoloogiaettevõtete mahhinatsioonide, kahjulike sotsiaalsete protsesside, eetiliste komistuste ja uute seadmete lootuste mitte-täitumise sõnumitoojateks.

Filmides ja raamatutes sagenevad tehnoloogilise võidukäigu tulemusel sündivad post-apokalüptilised süžeed, siin-seal kuulutab keegi mõnest seadmest või teenusest jäädavat vabanemisest ja isegi poliitikute seas võtab võimust skepsis valijatele lubatud helge tehnoloogilise tuleviku osas ja nüüd lubatakse hoopiski asuda jõuliste vahenditega kunagisi "Nokiaid" kastreerima.

Kirjeldatud pilt on vastuolus majandusnäitajatega. Kodanike tehtud kulutused tehnoloogilistele vahenditele kasvavad. Paistab, et keset vihapilti inimesed armastavad omi seadmeid ja teenuseid ning heidavad end üha rohkem nende loodud maailma rüppe.

Facebooki tabanud suured skandaalid seoses kasutajate andmete ja usalduse kuritarvitamisega pole inimesi eemale peletanud. Neid on hoopiski lisandunud. Aasta võrdluses on kasv olnud 8%. Iga päev külastab seda teenust 1,59 miljardit ja vähemalt korra kuus 2,4 miljardit klienti. Firma käive kasvas 28% ja viimase kvartali kasumiks on 2,6 miljardit dollarit. Facebookist demonstratiivselt lahkunud kasutavad edasi sama firma teenuseid nagu Instagram või WhatsApp.

USAs omab või kasutab mobiiltelefoni 95% ning internetti külastab 89% elanikest. Küllastumisele viitavate näitajate kiuste lisandub pidevalt uusi kliendiühendusi. Kuna inimesi lisandub aeglasemalt, viitavad andmed võrguühendusega seadmete kasutuselevõtu kasvule.

Seletuseks võiks olla mõne tagasihoidliku koduse aparaadi muutmine nutikaks. Näiteks valgustuse, kütte, pesumasina või garaažiukse ühendamine metsiku ja ohtudest tiine andmedžungliga. Kirjeldatud samm ei muuda neid rumalaid tehnoloogiaid põhimõtteliselt teistsugusteks. Ainult natukene mugavamalt kasutatavateks.

Olulisema osa uutest seadmetest moodustavad teistsuguse muutuste kvaliteedi kandjad.  Tehisintellekti ehk AI teenustega liidestatud nutikad kõlarid, beebimonitorid ja kodused valvekaamerad, terviseandmete kogumisega tegelevad seadmed jne kuulavad, näevad ning jälitavad omanikke seni olematus mahus ning detailsuses. Turuliidri Amazoni Alexa tehnoloogiale rajatud omanike soove kuulavaid kõlarist koduabilisi leidub umbes igast neljandast USA perest ja seni 100 miljoni seadme müük ning jätkuv kasv viitavad selle levikule kõikjale maailmas.

Just sellised seadmed on avalikku diskussiooni haaranud ohtude kandjad. Mitte ainult teoorias, sest Facebooki kõrval on inimese eluga põimunud seadmed ja teenused põhjustanud seni kõige tõsisemaid skandaale ja toitnud veelgi tumedamate stsenaariumitega tuleviku kirjeldusi. Aga kogu alarmeeriva varjus teevad inimesed oodatule vastupidiseid valikuid. Huvitav miks?

Ilmselt kombineeruvad siin mitu tegurit. Tehnoloogia on liiga keerukas, et selle kasutamise lepingu lugemisest suudaks klient teha ratsionaalseid valikuid. Enamus ei loegi kasutuslepinguid ja nad rahulduvad lihtsalt töötava teenusega. Mitme skandaali algeks on olnud kliendi nõustumine kasutustingimustega, millega võttis tagajärgede osas vastutuse enda kaela. Järelikult puudub paljude ettevõtjate jaoks ohutuse suurendamiseks vajalik klientide tagasiside.

Oodatavalt trumpavad ohutunnet uue tehnoloogia reaalsed ja lubatud hüved. Nutikas kõlar laseb palumise peale muusikat ja vahendab infoteenuseid. Taolise modernsuse koju toomise kõrval tunduvad ohusõnumid abstraktsetena. Seni kuni endaga tundub kõik korras olevat tegelegu ohtude kõrvaldamisega reaalselt hätta sattunud.

Rob Walker jätab arutelust välja inimese psüühe osaks oleva usu enda erandlikusse. Näiteks liikluses ei pea ilmselt ükski autos viibija oma olukord ohtlikuks, kuigi kõik teavad, et sellel päeval juhtub autodega õnnetusi. Järelikult on tegemist moraalse valikuga. Ja nende puhul saabub vastus enne arutelu.

Kuidas vastad testküsimusele – kas sööksid ära oma surnud lemmikkoera? Vastus on kiire ja konkreetne, sest tundub õige. Aga põhjendus saabub tükk aega hiljem, kui üldse. Võimalik, et tehnoloogia kasutuse puhul teeme sarnaseid, arusaamisest vabu instinktiivseid otsuseid ja psühholoogia õpikud võiksid näilikku materjali uuendada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".