Kaamelitel ja inimestel pole palju vahet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inimesed ilmutavad kohati kaamelite kangekaelsust.
Inimesed ilmutavad kohati kaamelite kangekaelsust. Autor/allikas: Andre Iv/Unsplash

Kassadeta poodide juurutamisega inimeste elu mugavaks teha püüdnud Sainsbury kaubamaja avastas infolaudade tagant vihase klientide rivi. Progressituulte valguses pole kaamelitel ja inimestel palju vahet, järeldab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Rootsi Kuningriigi alamad olid viimased kakssada aastat harjunud liikuma tee vasakus servas, kuni saabus kolmas september 1967. Paremakäelisi inimesi on maailmas rohkem ja vanadel aegadel eelistati hoida vastutulevad võõrad tugevama käe poolel. Igaks juhuks – järsku oli vaja neid mõõgaga lüüa.

Nii jäi komme tükiks ajaks pidama, kuni otsustasid maailma rahvad tasahilju teise maailmasõja järel suurema majanduskoostöö kasuks. Liikluskorralduslikud variatsioonid osutusid pudelikaelaks nii kiiresti arenevale autoärile kui ka kaupade transpordi sujuvusele üldiselt. Pealegi olid tulirelvad tõrjunud mõõgad paraadvormi aksessuaariks. Aeg oli küps liikluskorralduse ühtlustamiseks.

Põhjus eelistada liikumist tee paremas servas tulenes samuti majanduse arengust, kuid paigutus tunduvalt varasemasse aega. Koos rikkuse kogunemisega kasvas vajadus transportida kaupu suuremate hobuveokitega, mille ette rakendati neli ja enam hobust. Siingi mängis rolli paremakäelisus. Kutsar istus tihti tagumise, vasaku hobuse peal, sest nii sai paremas käes piitsaga hobuseid paremini kontrollida. Ühtlasi eelistasid selliste suurte vankrite kutsarid, et vastutulev hobuvanker liiguks temast vasakul, sest siis oli kindlam kitsukesel teel vältida vankrirataste kokkupõrkeid.

Napoleoni sõjakalt jõulise veenmise tulemusel võtsid parempoolse liiklemise üle paljud Euroopa riigid. Need, kes Napoleonile ei kuuletunud nagu tšehhid, austerlased ja ungarlased, muutsid liikluse kibekähku ümber Hitleri veelgi julmema veenmise tulemusel. Vasakule poole teed jäid veel vähesed. Neist tuntuimaks oli ja on Euroopa teedest merega eraldatud Briti Impeerium, millel oli arvukalt vasakpoolsele liiklusele allutatud asumaid. Ja siis sõdadest hoidunud Rootsi.

Mainitud 52 aasta tagusel septembri ööl tõsteti Rootsis kõik liiklusmärgid teisele poole teed ja hommikul algas kuningriigi liikluse ajaloos uus aeg. Selleks ajaks oli Briti võimu alt vabanenud ka Pakistan, mis otsustas rootslastega umbes samal ajal ärisidemete edendamise nimel suunata liikluse Euroopa, USA ja Nõukogude Liiduga samale poolele teed. Erinevalt rootslastest saatis nende pingutusi aga ebaõnn. Süüdi ei olnud inimeste põikpäisus, vaid kaamelid, kes olid harjunud vasaku teeservaga. Autode vahel kaupa vedavate jonnilike kaamelite rohkus rikkus plaanid ära. Pakistan andis kõrbelaevade tujudele alla ja loobus liikluse ümbersuunamise katsetest.

Kirjeldatud lugu meenus seoses Ühendkuningriigis olulise turuosaga kaubamajaketi Sainsbury kaubanduse sujuvust edendavate püüdlustega. USA kaubamajade kette tabanud Amazoni laastavale efekti tõttu püüavad traditsioonilised ja veel elus kauplused nuputada online-kaubanduse pakutavate eelistega võistlemisviise. Neist üheks on kliendi aja kokkuhoid. Nähtus tuleb enim esile kassajärjekordades. Sestap püütakse kassas arveldamine asendada millegi nutikamaga.

Inimese kõrval peetakse nutikaks tema telefoni. Sainsbury otsustas ostlemise sujuvuse nimel võtta kasutusele rakenduse, milles on klient ise ka kassapidaja. Mõne kauba endale võtmiseks tegi ostja sellel telefoniga klõpsu ja tehing oligi tehtud. Kaubamaja nimetas rakendust Pay and Go ning eemaldas Londoni Holborni linnaosas asuvast suurest kaubanduskeskusest kõik kassad. Poe personali ülesandeks jäi kauba väljapanek ja ostjate nõustamine.

Võinuks arvata, et uudne kord ostjatele meeldis, kuid praktiline elu osutus teistsuguseks. Selle asemel, et oma ostuga koju minna, kogunes infolaua taha pikk nn kassajärjekord inimestes, kes püüdsid kauba eest tasuda heal vanal moel. Sarnaselt Pakistani kaamelitele on mõned harjumused sügavalt juurdunud.

Käitumusliku inertsi tõttu sünnivad arengu tulemusel vanast ja uuest koosnevad hübriidsed süsteemid. Mõlema ülalpidamise vajaduse tõttu kasvavad teenuse arendaja kulud soovitule vastupidises suunas, kiirendas mõnelgi juhul pankrotistumist.

Sainsbury nimetas juhtunut õpetlikuks eksperimendiks, millest said nad teada, et mitte kõik kliendid pole veel kassadeta poodideks valmis. Analoogseid katseid tehakse paljudes riikides. Edu sõltub ilmselt kaamelite arvust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: