Arvamusfestivali arutelus "Millist rolli mängib puit ja metsandus kliimaprobleemide lahendamisel?" arutleti võimaluste üle, kuidas Eestis puitu rohkem väärindada ja seda viisil, mis pakuks leevendust silmitsi seisvale kliimakriisile.

Põgusa sissejuhatusena selgitas Cambridge'i kliimateadlane Annela Anger-Kraavi kuulajatele, mida see kliimamuutus ikkagi endast kujutab ning milline on selle mõju Eestile. 

"Me kasutame energia saamiseks viimased 150 aastat fossiilseid kütuseid ja laseme seda õhku. Selle tagajärjel on järjest suurenenud kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris, mis lööb tasakaalust välja meie kliima – sellest ka kliimamuutused."

Annela Anger-Kraavi rõhus ka tõsiasjale, et kliimakriis on globaalne probleem ning isegi, kui Eesti lõpetaks täna fossiilsete kütuste kasutamise, kannataksime ikka. See aga ei tähenda, et me oma väiksuse tõttu midagi tegema ei peaks – vastupidiselt on võitluses kliimamuutustega oluline iga riigi roll ning ühine koostöö. 

Ja kui nüüd otseselt vastata debati pealkirjas püstitatud küsimusele, siis tulebki siinkohal mängu mets, mis on osa lahendusest kliimaprobleemide lahendamisel, kuna "ilus ja kasvav mets seob õhust süsinikdioksiidi," väitis Anger-Kraavi, "selleks, et mets suudaks oma rolli täita, peame selle eest hoolitsema."

Sõnasabast võttis kinni Marek Metslaid, kes selgitas metsa eluringi: "Mets seob oma erinevates arenguetappides süsinikdioksiidi erineva kiirusega. Noorem ja keskealine mets suurema kiirusega, vananev mets aeglasemalt." 

Kas kasulikum on noor või vana puu?

Metslaid lisas, et kuna vanuseliselt on puude emissioonide sidumisvõime erinev, siis tuleks metsa aeg-ajalt uuendada, et säiliks võime CO2 talletada. Paraku ei saa me alati metsa kui kliimamuutuste leevendaja peale lootma jääda, kuna ikka ja jälle oleme tunnistajateks looduslikele häiringutele - näiteks viimatised metsatulekahjud Siberis, mille tagajärjel paiskub atmosfääri pika aja jooksul talletunud süsinik.

Moderaator Anna Karolin tõi välja ühe kirjanduses enim levinud küsimuse: kui mets seob CO2 ja aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, siis miks me seda nii palju maha raiume ja ometi juurde ei istuta?

Siinkohal kõlasid küsimuse peale vastused, et aegade jooksul on metsa juurde istutatud küll, kuid juba ongi saanud murekohaks pigem vabade põllumaade nappus, mida metsa alla võiks panna. Samuti kostus vastus, et praegune tulemus on hea, aga kindlasti on veel arenguruumi.

Iga puu asemele puu

Marek Metslaid rõhutas, et iga metsaomanik peab siinkohal oma südametunnistusele koputama: kui on teinud lageraiet, siis on kohustus ka ala uuendada. "Võti ongi kvaliteetses metsauuendamises. Õigustatult tekkis küsimus: mida jätame tulevastele põlvedele, oma lastelastele?"

Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia uurimist ja õpetamist eest vedav professor Jaan Kers tõi puidu väärindamise teemal arutelus sisse mõiste "kaskaadkasutus" ehk printsiibi, mis üritab materjale järjest erinevates toodetes ära kasutada. Ta lisab, et oluliseks on saanud küsimus, kuidas väärindada Eestis puitu kõrgema lisandväärtusega toodeteks, mille eest võib kõrgemat hinda küsida.

Jäätmeteta rõivatootmis eestvedaja Reet Aus tutvustas aga puidu kui materjali võimalusi tekstiilitööstuses. Näiteks olevat Soome president ühel glamuursel üritusel puidust valmistatud riideid kandnud – ehk on see uus trend ja rõivatööstuse tulevik?