Nüüd on Šveitsi teadlased teinud suure ülevaate, kuidas fütoplanktoni liigirohkus globaalselt jaguneb. Selleks kogusid nad kõigepealt kokku umbes 700 000 mereveeproovi andmed.

Aga et andmeid on kogutud üsna ebaühtlaselt, siis lasid nad arvutimudelil umbes 500 liigi jaoks välja rehkendada, kui rohkelt neid võiks leiduda niisugustel merealadel, kus on vähem mõõtmisi tehtud.

Tulemus, mille Damiano Righetti Zürichis asuvast Föderaalsest Tehnikakõrgkoolist ETH koos kaasautoritega ajakirjas Science Advances avaldas, oli mõnevõrra üllatav.

Nii nagu paljude muudegi olendirühmade kohta selgunud, osutus ka fütoplankton kõige liigirikkamaks kuumadel ekvatoriaalaladel.

30. laiuskraadide kandist peale hakkab liigirikkus põhja ja lõuna suunas kiiresti kahanema, kuid üllatus sünnib umbes 55. põhja- ja lõunalaiuskraadi juures: sealt edasi pooluste poole hakkab fütoplanktoni liike taas juurde tulema.

Righetti ja kolleegid oletavad, et põhjuseks võivad olla merehoovused, mis on keskmistel laiustel enamasti tugevad, kuid kuumematel ja külmematel aladel rahulikumad.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.