Veebiviktoriin kartograafiast ja kellakeeramisest ({{commentsTotal}})

Teoreetiliselt võiks Eesti kuuluda kahte erinevasse ajavööndisse.
Teoreetiliselt võiks Eesti kuuluda kahte erinevasse ajavööndisse. Autor/allikas: Luis Cortes/Unsplash/Creative Commons

Rahvusvaheline geograafianädal toimub 2018. aastal 11.–17. novembrini. Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu korraldab selle raames juba kolmandat korda kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriini.

Viktoriini eesmärk on tutvustada põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele geograafia erinevaid uurimissuundi ning rakendusvaldkondi. Sel nädalal esitatakse teisipäevast neljapäevani põhikooliõpilastele üks ja gümnaasiumiõpilastele kaks küsimust nii loodusgeograafiast, inimgeograafiast kui ka kartograafiast.   

Küsimused ilmuvad iga päev kell 8 EGEA-Tartu veebilehel ja ERR Novaatoris.

Vastamiseks on aega samal päeval kella 19.00ni. Õiged vastused avaldatakse koos järgmise päeva küsimusega. 

Veebiviktoriini teise päeva küsimused on kartograafia valdkonnast.

Kellaaeg ja kellakeeramine on viimasel ajal olnud Euroopas küllaltki kuum teema. Tihti peame mõnda teise riiki reisimisel arvestama selle geograafilisest asukohast tulenevalt ka kellaaja erinevusega. Samuti pole alati lihtne ülesanne välja mõelda näiteks seda, et mis kell on kõige targem kokku leppida Skype'i vestlus tööandjaga Austraaliast? Või et miks pikkasid vahemaid lennukiga rändavad inimesed kurdavad jet lagi ehk ööpäevase rütmi segimineku üle?

Ajavööndite vajadus oli tihedalt seotud kasvava transpordivajadusega ja kommunikatsiooniga industrialiseerimisperioodil. Briti raudteefirmad hakkasid omaks võtma Greenwich Mean Time'i (GMT), mis aitas transpordigraafikuid koordineerida. Globaalsel tasandil kehtestati ajavööndid 20. sajandi alguses, kuna oli tarvis ühtset süsteemi, mille alusel korraldada navigatsiooni, laevandust, transporti ja kaubandust. Ajavööndid puudutavad me kõigi elusid ühel või teisel moel ja tuleb tõdeda, et kartograafial ja kaarditundmisel on olnud oluline roll nende kujunemisel.

1) Teoreetiliselt võiks Eesti kuuluda kahte erinevasse ajavööndisse. Kust peaks see piir potentsiaalselt kulgema ja miks me ikkagi ühtset kellaaega kasutame?

2) Kui Kiribati riigile kuuluv Vaikse ookeani saar Kiritimati tähistab uut aastat 01.01.2019 kell 00:01, siis mis on samal hetkel kellaaeg Howlandi saarel, mis asub samuti Vaikses ookeanis?

Vastuse leiab EGEA-Tartu lehelt. Tutvu ka eelmise päeva küsimuste ja vastustega.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: