Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi uurimisrühma juht, emeriitprofessor Mart Min selgitas, et see mõõtemeetod seob kaasaegse tehisliku digimaailma inimorganismiga nn õmblusteta ühenduse kaudu. Teisisõnu saab selle leiutise abil jälgida siirdatud kudedega jäsemete taastumist, analüüsida ja diagnoosida vastsündinute ja väikelaste närvisüsteemi seisundit lumbaalpunktsiooniga ehk seljaaju vedeliku võtmisega ning loodetavasti jõutakse siirdatud maksa ning teistegi siirdeorganite pideva jälgimiseni.

Värskelt patendi saanud bioimpedantsi meetodit saab kasutada põhiliselt kolmes meditsiinivaldkonnas:

Kõige enam saab seda kasutada südame- ja veresoonkonnahaiguste diagnoosimisel. Need haigused on seni surmapõhjustajatena esikohal. Nende tõbede korral saavad inimese koed vähem hapnikuga rikastatud verd, häiritud verevarustuse puhul ei saa aga inimese organism hapnikupuuduse tõttu normaalselt funktsioneerida.

Selle tulemusena tekivad haiguslikud muutused rakustruktuurides ja kudedes võivad olla pöördumatute tagajärgedega. Kõige sagedamini neist lõpeb surmaga südamelihase infarkt. Bioimpedantsi alusel juhitav südamestimulaator aitab ära hoida südamelihase ülestimuleerimise ning seetõttu ka infarktiohu.

Teiseks saab seda meetodit kasutada siirdatud kudede jälgimisel ehk kudede järelkontrollis. Siirdamise keerukaim osa on mikrokirurgiline verevarustuse taastamine ning selle tulemuse, ehk lõpliku taastumise, jälgimine toimub nimelt bioimpedantsi meetodiga.

Kolmandaks saab uut meetodit kasutada siirdatud organite tegevuse jälgimisel. Kui neeru- ja südamesiirdamisest räägitakse tänapäeva meditsiinis palju, siis näiteks edukas maksasiirdamine on veel arenev teema, milles emeriitprofessor Min loodab oma leiutisega osaleda.

Mis on bioimpedants?

Oma olemuselt on bioimpedants elusorganismi elektriline komplekstakistus. Tavatakistuse all mõeldakse näiteks elektripliidi või hõõglambi elektritakistust, mida läbiv vool toodab soojust või valgust. Märksa keerukamaks komplekstakistuseks saab aga elektritakistus inimkehas, kus seda kasutatakse diagnoosimisel.  

Emeriitprofessor Mart Min selgitas, et bioimpedantsi mõõtmine sarnaneb tavalise elektritakistuse mõõtmisele oommeetriga, olles siiski korduvalt keerukam ning põhinedes inimkehasse suunatud tillukese elektrivoolu poolt esile kutsutud vahelduvpinge mõõtmisel laias raadiosageduste alas.

Bioimpedantsimeetodi võtsid TTÜ teadlased kasutusele 19 aastat tagasi, kui tehnikaülikooli teadlased sõlmisid koostööleppe USA firmaga Saint Jude Medical südamestimulaatorite arendamiseks ja tootmiseks.

See on 12. US Patent Office'i patent, mille on saanud tehnikaülikooli leiutis elektrilise impedantsi valdkonnas. Ameerika patente hindab meie teadus- ja majandusmaastik eriti kui juhtivas tööstusriigis kehtestatud suure majandusliku mõjuga intellektuaalomandit.