Teadlased oletavad, et kala tegi nende hammastega sedasama, mida piraajadki – hammustas teiste kalade küljest tükke ära.

Martina Kölbl-Ebert Saksamaal Eichstättis asuvast Jura Muuseumist ja ta kolleegid kirjeldavad teadusele senitundmata kalaliiki ajakirjas Current Biology.

Piraajahambulise kala fossiil on muuseumi toodud ühest Baieri paekarjäärist, ja sealtsamast on leitud ka tema arvatavate ohvrite fossiile - kalu, kelle uimedest on tükke puudu.

Ka selle teguviisi poolest sarnaneb iidne kala tänapäeva piraajadega, sest nemadki ampsavad teistelt kaladelt peaasjalikult just uimi.

Kala on ladinakeelseks nimeks saanud Piranhamesodon pinnatomus, ehkki tänapäeva piraajade sugulane ta ei ole. Ta kuulub hoopis ühte tänaseks väljasurnud luukalade rühma, kellele on muidu iseloomulikud hoopis madalad ja ümarad hambad. Ses mõttes on Piranhamesodon natuke nagu hunt lambanahas.

Avastus on üllatav sellegi poolest, et nii ammusest ajast ei olnud teiste kalade hammustajaid luukalade seas varem teada. Haid olid siis küll juba olemas, aga nemad ei ole mitte luu-, vaid kõhrkalad. Seni teada olnud selle ajal luukalad toitusid kas selgrootutest või neelasid väiksemad kalad ühe ampsuga alla.