Veebist DNA abil sugulaste otsimine võib seada ohtu kõigi privaatsuse
Aprillis esitas USA Sacramento maakonna šerif 72-aastasele Joseph James DeAngelo'le tema koduõuel süüdistuse kaheksas aastate eest toimepandud mõrvas. Kadunud sugulaste leidmiseks ettevõtetele sülge saatvate inimeste loodavad andmebaasid võivad muuta taolise DNA-l põhineva isikutuvastuse igapäevaseks nähtuseks. Eesmärgid ei pruugi olla aga igakord sedavõrd õilsad.
Kriitilise piiri ületades ei pea inimesed oma DNA-d ise kuhugi saatma. Kuriteopaigale pärilikkusainet jätnud inimese 3. astme nõbude leidmiseks piisab juba sellest, kui andmebaasi on koondatud kahe protsendi ükskõik millise rahvarühma geeniandmed. Mida rohkem inimesi sellega liitub, seda täpsemad on tulemused. Columbia Ülikooli arvutiteaduste dotsendi ennustuse Yaniv Erlichi kohaselt jõutakse teise astme nõbude kiireks ja usaldusväärseks tuvastamiseks tarviliku kriitilise piirini juba 2–3 aastaga.
Ühe perekonnaliikme leidmisel saab kitsendada kahtlusaluste ringi aga juba näiteks vanuse ja soo põhjal. Joseph DeAngelo juhtum ei jäänud erandiks. USA-s küündib geeniinfol põhinevate sugupuude abil tabatud mõrvarite, röövlite või vägistajate arv juba 19-ni. "See on ühtpidi hea. Kui keegi tegi midagi valesti, saavad õiguskaitseorganid ta kätte. Kuid pikas perspektiivis saab kasutada lahendust ka vähem õilsatel eesmärkidel," nentis Erlich.
Näiteks võib võimaldada see tulevikus tuvastada DNA põhjal teadusuuringutes osalenud inimesi, kelle isikuandmed on tänapäeva standardite alusel anonüümsed. Samuti võivad ahvatleda uued võimalused geeni- ja pärilikkuseteste pakkuvaid ettevõtteid müüma altimalt ligipääsu oma andmebaasidele. Veebiväljaanne Gizmodo leidis möödunud aastal, et paljudel juhtudel pole kasutajatingimusi lugedes sugugi selge, kes võivad geeniandmetele peale ettevõtte veel ligi pääseda.
Viimaks ähvardab muuta hõlpsam isikute tuvastamine teravamaks geneetilise diskrimineerimisega seonduvaid probleeme. Kuigi töökohal või kindlust taotledes on selle põhjal eristuste tegemine sarnaselt soo või vanusele keelatud, hoiatas dotsent, et infost kasu lõikamiseks on loovamaid lahendusi.
Kirjeldatud meetodi näitlikustamiseks uuris Erlich kolleegidega 1,2 miljonit inimest, kes otsisid DNA abil oma sugulasi ettevõtte MyHeritage abil. Dotsent on sama firma teadusdirektor. Analüüsi käigus heitis ta esmalt kõrvale kõik need, kellel oli andmebaasis lähisugulasi. Töörühm leidis, et juhusliku andmebaasis oleva inimese DNA-d kasutades oli võimalik leida Euroopa juurtega inimeste hulgas kolmel juhul viiest ka nende kolmanda astme nõbu. 15 protsendi otsingute puhul suudeti jäi sõelale isiku teise astme nõbu.
Kuigi inimestega võivad olla sellel tasemel suguluses sajad inimesed, saab kõrvutada infot teiste andmebaasidega. Parema idee inimese identiteedist annab nii proovi võtmise koht kui ka sugukromosoom. Elukoha 150 kilomeetri täpsusega teadmine vähendas kahtlusaluste arvu poole võrra. Viie aasta täpsusega vanust teades sai välistada kümne inimese kohta veel üheksa.
MyHeritage andmebaasis mitte oleva inimese isiku tuvastamiseks laadis Erlchi töörühm 1000 Genoomi Projekti raames järjestatud genoomi andmebaasi GEDmatch. Sama andmebaasi kasutas politsei Joseph DeAngelo tabamiseks. Otsinguga välja tulnud kahest naisega kauges suguluses olevast avalikust profiilist piisas ka geeniprojektis osalenud naise kindlaks tegemiseks. Kokku võttis see Erlichi töörühmal ühe päeva.
"Lõppkokkuvõttes tähendab see, et pole vahet, kas sa lased oma DNA-d testida või mitte. Piisavalt suure andmebaasi aluseks võttes saab sind ikka tuvastada," viitas Erlich. Nõnda rõhutas ta, et geeniinfo kaitsmisele ja sellega igapäevaselt tegelevate ettevõtete tegevuse reguleerimisele tuleb mõelda enne, kui see muutub tõsisemaks probleemiks.
Suuremate ettevõtete nagu AncesteryDNA ja 23andMe andmebaasid koondavad hinnanguliselt kümne ja viie miljoni inimese andmeid. Erlichi analüüsi alusel võib piisata sellest juba kõigi ameeriklaste tuvastamiseks. Erinevalt kõigile vabalt ligipääsetavast GEDmatchist pole need aga need teadaolevalt oma andmeid politseiga jaganud.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.