Võimaliku vastuse leiab tosinas mõrvas ja umbes viiekümnes vägistamises süüdistatava 72-aastase Joseph James DeAngelo juhtumist. 1976. aastal algas Põhja Californias mõistatuslik ja võigas vägistamiste laine. Juhtumite sarnasuse tõttu hakati tasapisi kahtlustama, et tegemist võib olla ühe ja sama isikuga. Ühe indiviidi regulaarne kuritegevus hirmutab rohkem kui juhuslikumat laadi kuritööd. Seetõttu omistati peagi vägistajale müütilisi ja veelgi rohkem hirmu külvavaid nimesid. Varsti selgus lisaks, et sama meest kahtlustatakse mitmes mõrvas ja arvukates sissemurdmistes.

Mõrvade, vägistamiste ja sissemurdmiste takistamatu jätkumine tõi koos õhtuhämarusega nii mõnessegi koju hirmujudinaid. Õuduste laine kestis kümme aastat. Seejärel saabus periood, mille jooksul toimunud mõrvu, vägistamisi ega sissemurdmisi enam selle kahtlusalusega ei seostatud. Oletati, et mees võis sattuda vangi mõne muu kuriteo tõttu või võis kuriteo sooritamisel surma saada. Kahtlustati ka enesetappu ja võimalust, et isik on hullumajas. Need olid vaid oletused- Tõenäoliselt juhtus kahtlusaluse elus midagi muud, sest mõned ohvrid said järgnenud aastate jooksul vägistajalt telefonikõnesid. Lõpuks saabus vaikus.

Käesoleva 24. aprillil esitas aga Sacramento maakonna šerif 72-aastasele endisele politseitöötajale Joseph James DeAngelo'le tema koduõuel süüdistuse kaheksas mõrvas ja pani mehe käed raudu. Mõrtsukast vägistaja kodus vaatasid arreteerimist pealt tema tütar ja tütretütar. Joseph James DeAngelo'l oli kolm tütart. Vägistamiste ning tapmiste ja muude kuritegude perioodil oli ta abielus advokaadiametit pidava kaasaga. Neil oli korralik kodu, mis tegidki koos mehe toonase ameti ning kuriteopaigalt tõendite eemaldamise oskusega süüdlase leidmise sedavõrd keeruliseks.

Ta ei osanud eemaldada aga kõiki tõendeid. Tõenäoliselt seetõttu, et neid ei peetud toona oluliseks infoallikaks. Seitsme- ja kaheksakümnendatel ei osatud arvestada kurjategija poolt sündmuspaigale jäetud DNA väärtusega. Samas on geneetiline materjal kasutatav mõnikord isegi aastate järel. Nii on uuritud vanade näiteks muumiate sugulussidemeid. Takistuseks oli analüüsi hind.

1990. aastal alustatud Inimese Genoomi Projekt nõudis 15 aastat ja 2,7 miljardit dollarit. DNA analüüsimise võimekus hakkas saavutama praktilisemate ülesannete teenistusse sobivat hinnataset umbes sajandivahetuse paiku ja seejärel pidevalt langedes. Kusagil 2008. aastal maksnuks inimgenoomi kaardistamise projekt kõigest 10 miljonit dollarit. Täna saaks hakkama umbes tuhande dollariga.

Tänu DNA analüüsi odavnemisele on pärilikkuse informatsiooni rohkem või vähem õigustatuna hakatud rakendama mitmesuguste huvide teenistusse. Muu hulgas pakuvad paljudele inimestele huvi nende sugulussidemed. 2011. aastal asutasidki kaks entusiasti vastava veebikeskkonna GEDmatch, kuhu saavad kõik endale kusagilt DNA analüüsi tellinud selle üles laadida lootusega avastada muul moel raskesti tuvastatavaid sugulussuhteid. Andmebaasi on aastatega kogunenud umbes 650 000 isiku DNA andmed.

Politsei oma andmebaasist vastust ei leidnud ja otsustas laadida kuriteopaikadelt kogutud California mõrtsuka DNA kaardi üles GEDmatch keskkonda. Üllatuseks pakutigi sealt vastuseks mõned võimalikud sugulussidemed. Nendeks olid DeAngelo hõimlased, kes olid andmebaasi laadinud oma DNA info. Seejärel kulges tegevus juba politsei metoodilisusega. Läbiotsimisorderita õnnestus politseil leida kurjategija poolt avalikku ruumi jäetud DNA-d. Seejärel oli isik tuvastatud ja üllatunud mehel käed raudus.

Alustuseks esitatud kastikese teema juurde tagasi tulles, vabatahtlike ülalhoitava andmebaasi kasutus näeb ette, et sinna tohib edastada vaid omaenda DNA andmeid. Selleks on olemas vastav tekst ja nõusoleku andmist võimaldav kastikene. See on selleks, et sa ei kasutaks võõra DNA andmeid oma huvides. Politsei valetas ja laadis infokeskkonda võõra inimesed andmed. Huvitav, kas nad ei saanud kastikese mõttest aru või muudab mõrtsuka- ja vägistajajuhtum selle tähendust.

Igaüks võib selle küsimuse ümber sõnastada, avades ukse suurte probleemide maailma.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".