Jaapani termiidid proovivad elu ilma isasteta
Vähemalt osa termiitidest suudavad suurepäraselt hakkama saada ka isasteta, leiavad Jaapanis kümneid termiidipesi uurinud bioloogid. Tehtud tähelepanekud võivad aidata samas paremini mõista, miks on enamik loomaliike siiski vähemalt kahesoolised.
Teadaolevalt suudavad vajaduse tekkis isaste sugurakkudeta järeltulijaid saada kümned liigid, sh haid, mitmed sisalikud, maod, konnad ja kalad. Seninägematu polnud see ka lehetäide, sipelgate ja mesilaste hulgas. Isegi viimaste tavapärane eluviis näeb sageli ette isaste kasutamist vaid üheks otstarbeks – paaritumispartnerina. Mõned Jaapanis leitud termiidikolooniad on viinud selle hiljuti ilmunud uurimuse kohaselt aga veel sammu võrra kaugemale.
Toshihisa Yashiro Sydney Ülikoolist leidis kolleegidega pooleteise aasta jooksul vaatluse alla võetud 57st kolooniast isaseid vaid 37s. Seejuures märkas töörühm, et isaste puudumine sõltus pesa asukohast. Kolooniad olid ülejäänud maailmast isoleeritumad ja asusid valdavalt riigi lõunaosas asuvatel Shikoku ja Kyushu saartel.
Yashiro kahtlustab seetõttu kolleegidega, et sealsed termiidid ei pea nii sageli rinda pistma parasiitide ja teiste haigustekitajatega. Just suuremat vastupidavust haigustele on peetud aga üheks peamiseks täiendava sugukromosoomi ja geneetilise mitmekesisusega seotud eeliseks. Teisalt kasvavad aseksuaalsed ehk vaid ühe sooga populatsioonid kaks korda kiiremini. See võimaldab neil kergemini uues keskkonnas kanda kinnitada.
Kriitilist rolli ühe sooga termiitide edus mängis töörühma sõnul termiidiemade koostöövõime. Kui tavaliselt on ühe koloonias neid vaid üks, siis kõigi aseksuaalsete termiitide pesades oli neid alati mitu, ühel juhul isegi 25.
Geenianalüüsi kohaselt lahknesid ühe sooga termiidid liigist Glyptotermes nakajimai ligikaudu 14 miljoni aasta eest. Aseksuaalsete termiitide genoomist leiab nüüdisajal ka lisakromosoomi, mis neil algselt puudus. Nõnda usuvad teadlased, et eraldunud populatsioonide edasise evolutsiooni tulemusel võib tekkida uus termiidiliik.
Lisaks erisusele sipelgate käitumises märkasid teadlased erinevusi nende kehaehituses. Näiteks leidus vaid emastermiitidest koosnevates termiidipesades vähem sõdurtermiite. Nende käikude blokeerimiseks kasutatava pea suurus ja kuju erines aga ka isastermiite sisaldavate kolooniate omast üksikuid isendeid omavahel võrreldes vähem. See vihjab töörühma, et nad kaitsevad oma pesa tõhusamalt
Edasiste uuringutega loodab töörühm saada ainult emastermiitidest koosnevaid kolooniaid uurides parema aimduse, millist kasu tõuseb mitme soo olemasolust.
"Meie leiud näitavad, et varasemalt mitmesoolisest termiitide ühiskonnast saavad areneda aseksuaalsed sotsiaalsed põlvnemisliinid. See pakub tõestust, et arenenud loomaühiskondades, kus nad eelnevalt aktiivset sotsiaalset rolli mängisid, on isased asendatavad," kirjutab Yashiro kolleegidega aga esialgu ajakirjas BMC Biology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa