Doktoritöö: arenguriikide koolide digilõhe taga on õpetajate suhtumine
Digitaalsete vahendite kasutamine koolitunnis on loonud tänapäevased õpikeskkonnad ja -viisid, kuid need loovad ka olukorra, kus osa koole on digitaalselt teistest pädevamad kui teised. Kuidas selliseid olukordi vältida nii arenguriikides kui ka mujal, uuris Tallinna Ülikooli doktorant James Sunney Quaicoe, kes täna kaitses oma väitekirja.
James Sunney Quaicoe uuris IKA (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) juurutamise raskusi arenguriikides Ghana näitel. Digitaalse arengu ebavõrdsust nimetatakse digilõheks ning Quaicoe uuringud vaatasidki, kuidas digilõhest tulenevate probleemidega toime tulla.
Digitaalsete tööriistade ja vahendite levik koolidesse on loonud 21. sajandi õpikeskkonnad, mis soodustavad tehnoloogiapõhist uuenduslikku õppimist ja õpetamist. Selle positiivsete mõjude kõrval suureneb siiski ka ebavõrdsus – nii koolis sees kui koolide vahel – mistõttu on mõned koolid digitaalselt pädevamad kui teised.
Tehniliste lahenduste kättesaadavuse ebavõrdsus võib kahjustada ka uuenduslike õpetamis- ja õppemeetodite kasutuselevõttu, mis omakorda kasvatab digilõhet ja muudab mahajäänud koolid digikultuuri vaatevinklist vähemaktiivseks.
Doktoritöö uuringu tulemused viitavad sellele, et koolid on tihti digitaalselt erineval tasemel.
Seda põhustab nii õpetajate digipädevus, IKT kasutamine õppealajuhatajate ja õpetajate töös ning kooli enda IKT strateegia.
Enam kui pool valimisse kuulunud koolidest ei olnud digitaalsete õppe- ja õpetamismeetodite juurutamisel proaktiivsed. Hoolimata sellest, et küsitletud õpetajad olid enda digipädevustest heal arvamusel, ei kajastunud see koolides – enamikus koolidest ei kasutatud peaaegu kunagi digitööriistu ja -vahendeid igapäevastes õppimis- ja õpetamistegevustes.
Doktoritöö pakub uudse lähenemise koolipõhisele digitaalsele õppe- ja õpimudelile õpetajate vaatenurga kaudu ning aitab mõista digilõhega kaasnevaid väljakutseid digiõppe tegevuste juurutamisel.
Töö toob ka välja, milliseid pädevusi tuleks õpetajatel esimesena arendada. Oma mudelis pakub autor, et enim mõjutab uue tehnoloogia kasutuselevõttu õpetajate isiklik suhtumine ning kultuuriline taust.
Quaicoe tõi välja, et koolisüsteemis kasutusel olev digiõpe ei suuda kohanduda õpetajate isiklike, suhtumuslike ega kultuuriliste faktoritega. Doktoritöös loodud mudel ühendab IKT põhimõtted koolide digiküpsusega ning õpetajate IKT pädevustega kasutades nii kohalikku kui üleilmset konteksti.
Doktoritööd "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate integreerimine õpetamisse ja õppimisse Ghana põhikoolides" juhendas Tallinna Ülikooli vanemteadur Kai Pata. Oponendid olid Rijeka Ülikooli professor Nataša Hoić-Božić ning Tartu Ülikooli dotsent Piret Luik.
Toimetaja: Marju Himma