"Mõnikord on loodus täis üllatusi," kirjeldab Hollandis hakkide elu uuriv Jaanis Lodjak oma põnevat leidu, "väike kuldnoka poeg võib edukalt kooruda ja jõudsalt kasvada koos hakipoegadega tema jaoks võõras pesas," selgitab Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur Instagrami postituse kaudu.

Sometimes nature is full of surprises. A nestling of the #starling #sturnusvulgaris may successfully hatch from the egg and grow rapidly side-by-side with the #jackdaws #corvusmonedula who are the original owners of the nest. Photos and posted by @jaanislodjak (researcher of Animal Ecology in University of Tartu). #science #birds #nature Mõnikord on loodus täis üllatusi. Väike kuldnoka poeg võib edukalt kooruda ja jõudsalt kasvada koos hakipoegadega tema jaoks võõras pesas. Fotod ja postitud: @jaanislodjak (loomaökoloogia teadur Tartu ülikoolis). #unitartu #teadus

A post shared by University of Tartu (@unitartuscience) on May 28, 2018 at 9:41am PDT

 Tartu Ülikooli teadlaste Instagrami postitus.

Hakipesas sirguv kuldnokapoeg ei ole kindlasti igapäevane, kuid kuldnokkade puhul ei ole võõrasse pessa munemine midagi erakordset, valgustab teemat Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi. Nimelt sokutavadki emased kuldnokad üsna sageli oma mune võõrasse pessa, on isendeid, eelkõige noored või kehvema kvaliteediga isendid, kes ei pälvi vastassoo piisavat tähelepanu ja nii on keskendunud pesaparasiitlusele.

Kuldnokad pesitsevad sagedasti teineteise lähistel ja seega on naabri pesad sageli käepärast. Kuid naabrid hoiavad pingsalt oma munadel silma peal ja tühjast pesast oma muna avastades viskavad nad selle välja. Kuna hakid ja kuldnokad pesitsevad sarnastes õõnsustes, siis võib arvata, et praegusel juhul on üks kuldnokk väikese valearvestuse tõttu poetanud oma muna hakipessa, kuid sellest hoolimata on poeg koorunud.

Võib tekkida küsimus, kas siis hakk, kes on teadupärast vägagi nutikas lind, ei saa pettusest aru?

Kui pettust tuleb ette harva, siis ei ole olnud hakkidel võimalust võõra poja äratundmismehhanismidel välja kujuneda ja nii lähtuvad nad loogikast – mis minu pesas, see minu oma. Seda enam, et tegu on õõnsuses pesitseva linnuga, kelle pessa naljalt suvaline lind ei mune.

Seega on hakiperes sirgunud kuldnokk saanud korraliku hakikasvatuse ja arvata võib, et hoiab ka tulevikus hakkide ligi, sest vermimise tõttu (vt käopoja lugu) peab ta sotsiaalseteks vanemateks hakke. Ei ole välistatud, et ta üritab järgmisel kevadel lausa mõnele hakile pesitsusettepaneku teha, kuid edulootust tal siiski pole, sest tegu on teineteisest suhteliselt kaugete liikidega, kes ei suuda järglasi anda. Ilmselt ei võta ükski hakk kuldnoka lähenemiskatset tõsiselt.

Ka Eestist on teada vähemalt üks juhus võõrast liigist poja üleskasvatamisest. Nimelt avastasid Tartu Ülikooli linnuökoloogid 2009. aastal Kilingi-Nõmmes rasvatihase pesas sirgumas sinitihase poja. Pesakasti hõivas esmalt sinitihane, kuid peale munemist vallutas pesakasti rasvatihane, kes munes ka oma munad. Juhuse läbi koorus aga ka üks sinitihane ja sirgus lennuvõimeliseks. Mis temast sai, ei ole paraku teada.