Teadlased uurivad robotite abil kalade teekonda keerulistes tingimustes
Tallinna tehnikaülikooli teadlased katsetasid Keila-Joal robotkalu, et teada saada, mida elab läbi elus kala, kui peab ujuma üle paisude ja tammide ning läbi hüdroelektrijaama turbiinide. Kuni 2000 eurot maksev robotkala peaks aitama luua selliseid hüdrojaamu, mis kalavarusid võimalikult vähe kahjustaks.
Keila-Joa hüdrolektrijaama juures võis kolmapäeval näha imelikku pilti, kui jõkke pilluti oranžide pallikestega varustatud jubinaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tegemist polnud looduse reostamisega, vaid tõsise teadustööga - oranž pallike hõlbustab robotkala kinnipüüdmist. Robotkala ise on väike läbipaistev konteiner, mis sisaldab mitmesugust mõõtetehnikat ja andmeedastusvahendeid ning on väga vastupidav.
"See on võimeline läbi minema ka hüdroelektrijaama turbiinidest, taluma suuri ja kiireid rõhumuutusi ja isegi, kui ta saab turbiinilabaga pihta, siis ei juhtu mitte midagi. Sees on elektroonika, mis registreerib selle löögi tugevuse, aga korpus jääb terveks ja tuleb teiselt poolt välja ja saab ilusasti andmed kätte," kirjeldas TTÜ biorobootika keskuse teadur Gert Toming.
Robotkalade ülesanne on testida kalade elu sellistes tingimustes, kuhu inimesel on keeruline pääseda, näiteks joad ja kosed, hüdrojaamade turbiinid ja kalatrepid.
Pea poolteist aastat kestnud biorobootikute ja arvutiinseneride töö on kandnud vilja ja robotkalad läbivad edukalt keerulisi kohti ja edastavad andmeid.
"Meie ülesanne on, et see tarkvara, mis seal on, oleks töökindel ja kooslus töötaks korrektselt, et sensor peaks piisavalt kaua vastu, et need andmed pärast kätte saada," rääkis TTÜ arvutisüsteemide instituudi teadur Mairo Leier.
Üks selline konteiner maksab kuni 2000 eurot ja on korduvkasutatav.
Tänu robotkaladele pääsevad ehk tulevikus luust ja lihast kalad hüdrojaamade turbiinide katsetustest ja need ehitatakse nii, et kalad valutult sealt läbi pääseksid.
Toimetaja: Merili Nael