Inspektorid kasutavad röövkalastajate püüdmiseks drooni

Igal aastal registreerib keskkonnainspektsioon ainuüksi Lõuna-Eestis kümmekond juhtu, kus kalade kuderahu rikkuvad röövpüüdjad tabatakse ahingute, võrkude või mõrdadega püügilt. Lisaks on veel hulk neid kohti, kust inspektorid saavad kätte ebaseaduslikke püügivahendeid. Kalakaitsjad võtavad appi droonid.
“Osoon” käis Lõuna-Eesti kalakaitseinspektoritega haugide kuderahu patrullil Võrtsjärve luhtadel. Järelvalve eesmärk on kalavarusid kahjustavate röövpüüdjate eest kaitsta.
Neli kevadet tagasi tagasi jäädvustas keskkonnainspektsioon kaadrid, kus röövpüüdjad hoidsid kudeajal püütud hauge sumpades. Leidlikumad kasutavad selleks isegi pesumasinate trummleid. Seaduserikkujate plaan oli haugid veest välja võtta pärast keeluaega. Tol korral päästsid inspektorid kalad varem.
Röövpüüdjad käivad sageli kahekesi, üks valvab juhuks kui keegi peaks tulema, teine toimetab samal ajal. Kui nähakse inspektoreid tulemas, jäetakse võrgud, mõrrad ja kalad maha, istutakse autosse ning küsimise peale öeldakse, et tuldi linde vaatlema.
“Polegi mitte millegi külge hakata. Aga meie jaoks on see tuluke, et seda piirkonda tuleb kontrollida, lihtsalt vaadata drooniga või siis ise käia kalamehe pükstega vaatamas, et mis põhjusel nad siin istuvad,” kirjeldab keskkonnakaitse vaneminspektor Simon Soll.
Kudeaegne püük mõne inimese jaoks tõenäoliselt põnev ja atraktiivne, eriti just ahinguga püüdmine, mis ei ole lubatud. Aga on inimesi, kes püüavad selleks, et seda kala ja ka haugi marja süüa.
Droonidega röövpüüdjate jahil
Selleks, et kalakaitset veelgi tõhustada on inspektoritel nüüd abiks ka droonid, lennuvahendid, mis peaksid selgeks tegema, kes ja kus kala püüab, ja kas on keelatud püügivahendeid, mida ei tohiks veekogudes olla.
Võrgud paistavad ülevalt hästi kätte, mõrrad samuti. Selle reedab mitme meetri pikkune joon, rajakene, mida muidu vees ei peaks olema.
“Rada, mis ei tohiks tegelikult vees olla!” ütleb keskkonnakaitseinspektor Villu Virnas droonipilti vaadates. “Tavaline inimene ei satu niimoodi sinna! Ilmselt seal on käidud, västart löömas või siis mingit võrku, mõrda panemas.”
Kui muidu võtaks poolekilomeetrise üleujutatud kaldajoone kontrollimine tund või enamgi, siis vaatlus drooniga vaid viis minutit. Kuigi sel vaatluskorral haugi koelmust röövpüüdjate jälgi ei leitud, siis drooniga on varem märgatud nii nakkevõrke, mõrdasid kui ka teisi keelatud püügivahendeid.
Äravõetud püügivahendid on keskkonnainspektsiooni laos - palju erinevaid, kalapüügimõrdadest nakkevõrkude ja ahinguteni.
Võrtsjärve kaldal. Autor: Postimees/Scanpix
Kes on need röövpüüdjad?
“Need võivad olla täiesti tavalised inimesed, kes seal veekogu ääres elavad. Nad võivad olla inimesed, kes mõtlevad mõnel õhtul väikse kambaga mingi mõtte kokku, et lähevad nüüd haugipüügi keelu ajal veekogu äärde ja püüavad siis kudevaid kalu,” räägib Simon Soll.
Inimesed teevad seda, kuna vaatepilt, mis veekogu ääres teinekord avaneb, on üsna põnev ja huvitav ning kutsub inimesi kindlasti loodusesse seda vaatama. “Vaatamine ei ole keelatud, aga küll siis nende kalade püüdmine, nende kalade kudemise ajal, erinevate vahenditega, ei ole lubatud.”
Kui inimesed märkavad veekogu ääres liikudes, et keegi kuskil toimetab, mingi võrguga, või mõrraga, või veel enam, ahingu või Lõuna-Eestis nimetatakse ka, västraga, siis kindlasti tuleks sellest teada anda 1313.
Haugikudu küll lõppeb, aga tegelikult jätkub kohe ka latikapüügi keeluaeg, kohapüügi keeluaeg, ja sellele omakorda järgneb siis linaskipüügi keeluaeg, et kevadisi kudejaid meil Eestis on palju kalaliike, ja meie töö tegelikult haugipüügi keelu järelvalvega ei lõppe.