Võiks arvata, et üleilmsetele teabe- ja suhtlusvõrgustikele ligipääs võrdsustab erinevate ühiskondade võimalusi ja arenguperspektiive. Tõepoolest – võimalused on võrdsed, kuid võime neid võimalusi ära kasutada on erinev.

Teame ju, et veebis olev informatsioon peegeldab kogu maailma mitmekesisust, kus tõde ja tarkus on segatud arvamuste, pooltõdede või lausa otsese valega. Kohati on viimased omandanud isegi sellise kaalu, et on võetud kasutusele omaette termin – tõejärgne ühiskond.

Maailmapanga 2016. aasta arenguraport "Digital Dividends" sedastab, et arenenud riikide poliitika prioriteet peaks olema kaasav poliitikakujundus ja digitaalne koostöö. Samas lihtsalt kaasamisest ja koostööst tänapäeva avatud ühiskonna edendamisel ei piisa, järjest olulisemad on ka mitterutiinsed kognitiivsed ja tehnilised oskused: tunda ära ja mõista uusi ideid, võime töödelda informatsiooni ja kriitiliselt mõelda, efektiivselt rakendada infotehnoloogilisi vahendeid, lahendada mittestruktureeritud ja hägusaid probleeme jne.

Teame, et tulevikuühiskond on infoühiskond. See on ühiskond, mille majanduslik areng, poliitika ja kultuur ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele.

Teame ka, et informatsioon on järjest enam digitaalsel kujul ning selle loomine ja rakendamine toimub erinevate digilahenduste abil. Vaid digilahendused võimaldavad üleilmsest hägusast infohulgast meile olulise välja sõeluda ning sellele tuginevalt probleeme ära tunda ja neid lahendada.

Infoühiskonna arendamise eesmärgid Eestis lähiaastateks sätestab Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 (IYA 2020). Kolmest eesmärgist kahega seonduv on olnud pidevalt päevakorras:

1. majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu ning
2. rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IT-oskuste tõusu kaudu. Samas
3. nutikam riigivalitsemine – on hoopis vähem diskuteeritud, eriti selle kolmest meetmest kaks: 1) IKT kasutamine kaasamise ja osaluse edendamiseks ja 2)paremate otsuste tegemine IKT abil.

Aga just need on infoühiskonna edendamisel määrava tähtsusega – kollektiivse mõistuse kaasamine ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisele. Probleemid muutuvad aga järjest keerulisemaks.

Näiteks ühest küljest on suund andmetele ligipääsu lihtsustamiseks, teisest küljest muutub aga andmete kaitsmine järjest reguleeritumaks. Järjest olulisemaks muutuvad informatsiooni usaldusväärsusega seonduvad probleemid. Kui „suurendatakse avaliku sektori veebisaitide kasutajasõbralikkust“, siis mil viisil see toimuks? Ja millised uuringud oleksid selleks vajalikud?

Nagu näitab hiljutine Ehitisregistri kasutatavusega seonduv diskussioon, on arenguruum veel vägagi suur.

Seetõttu on infoühiskonna arendamise problemaatika tähtsustamine riigi 2019.–2022. aasta eelarvestrateegias igati õigustatud. Kui eelarvestrateegia sätestab mida on plaanis teha, siis tulemuse määrab eelkõige see, kuidas kavandatud tegevusi tehakse.

Seega edukus tulevikuühiskonnas sõltub suuresti sellest, kuivõrd esmärgipäraselt ja targalt suudame olemasolevaid digilahendusi rakendada ning innovaatilisi digilahendusi luua ja juurutada.