Tartu Ülikooli professor Enn Lust rääkis raadiosaates „Reporteritund”, et turvast kasutatake pea kaks korda vähem kui on lubatud. Sellest saadavat materjali saab Lusti sõnul kasutada erinevates kõrgtehnoloogilistes materjalides.

„Olgu nad siis superkondensaatorid, mida uuritakse Eestis juba alates 1997. aastast või liitium- ja naatrium-ioon patareid, kus üks elektron mis on anood, see põhiliselt koosnebki ainult süsinikust või eriomadustega süsinikust,” tutvustas enda projekti uuringut Lust.

Veel mainis Lust, et turbast saadavat süsiniku saab kasutada veel nii kütuselementide kandematerjalis kui ka biomeditsiinis.

„Süsinikmaterjali toodetakse maailmas hästi suures ulatuses umbes 4,7 miljardi dollari eest. Prognoositav juurdemaks on 12-15 protsenti aastas. Arvatav toodang 2022. aastaks on 7,4 miljardit dollarit, tavalise aktiveeritud süsiniku hind on kuskil 2000 eurot tonn või veel odavam. Meie tahame teha eriotstarbelist süsinikku mille hind on vähemalt 200 eurot kilogramm,” lisas Lust.

Äsja Rakveres tööd alustanud riikliku Eesti Geoloogiateenistuse direktori, TTÜ professori Alvar Soesoo sõnul peaks mõistma, et maapõu võib olla üks majandusobjektidest. Seetõttu on säärased uuringud vajalikud just riigi majanduslikule kasumile.

„Maapõu läheb sügavamale kui maapind. Maapinna kohta teame üsna hästi, aga viimase 25 aastal jooksul ei ole Eestis tehtud maapõue uuringuteks ühtegi uuringu puurauku. Me ei ole veel väga palju huvi tundnud, mis meil seal sügavamal maapinna all esimesed sajad meetrid või esimene kilomeeter on,” kirjeldas Soesoo. Selliseid teadusprojekte, teoreetilisi või uuringulisi, pole viimase 25 aasta jooksul tehtud.

Maavarauuringute üks idee oli luua nende kasutamiseks innovaatilised lahendused. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktori Leho Ainsaare sõnul pole vaja selliste meetmete puhul keskkonna kahjustusi aga karta.

Kõikide rakendusuuringute lahutamatu osa, peale geoloogilisi, tehnoloogilisi ja keemilisi uuringuid, on sotsiaalmajanduslik hinnang, mis lisaks rahale võtab arvesse ka ühiskondlikke aspekte.

Teine pool sellest on keskkonnamõjud, mida peab hinnata nii palju kui need on ennustatavad. “Ilma selleta ei tee keegi tänapäeval maapõue rakenduslikku uuringut ega ka muid arendusi mitte,” kommenteeris tellitud uuringuid saates Leho Ainsaar ning lisas, et Eestis on võimalik isegi keskkonnaohutu metallikaevandamine.