Tehnikauudised: YouTube hakkab märgistama riiklike meediakanalite videoid
Tänapäevases teabekülluses pole küsimus, mitte väheses info hulgas vaid selles, kas oskame pidevalt peale suruvat teavet otstarbekalt ja teadlikult tarbida. Näiteks on üha enam ühismeedia platvorme nägemas vaeva, et teha teadliku valiku tegemine kasutajatele. Selle nädalased tehnikauudised keskenduvadki uudiste ja hariva info tarbimise võimalustele ning valdkonnaga seotud uuendustele.
YouTube hakkab märgistama riigirahastatud sisu
Sotsiaalmeediakanal YouTube teatas, et hakkab lisama riiklikult rahastatud meediakanalite videosisule erimärgituse. Nii hakkab USA avalik-õigusliku kanali PBS sisu kandma märgist “riiklikult rahastatud USA ringhäälingu sisu”. Antud märgised jõuavad mitmete kanalite lehtedele ning märgistamise eesmärgiks on võlts- ja moonutatud teabe leviku piiramine.
Märgisele vajutades avaneb riikliku meediaväljaande Wikipedia leht. “Praegu hakkavad märgiseid nägema USA vaatajad ning me ei usu, et programmi rakendamine laabub ideaalselt,” nenditi märgistesüsteemi tutvustavas YouTube blogipostituses.
Kõige enam hakkab uus märgistussüsteem mõjutama kanali Russia Today (RT) YouTube sisu. RT umbes 20 erineval kanalil on liidetuna üle viie miljardi vaatamise ning seda seostatakse kremlimeelse propaganda masinaga. USA ametnike sõnul on kanal seotud 2016. aasta presidendivalimiste mõjutamisega.
Samas aitavad märgised tasakaalustada YouTube platvormil levivaid vandenõuteooriad kajastavaid videosid. Nii hakkab YouTube Wall Street Journali andmetel küsitava sisuga videode kõrvale soovitama tasakaalustatud avalik-õiguslikke sama teemat puudutavaid videoklippe. Teisalt pole selle tasakaalustava funktsiooni rakendamise kuupäev veel selge.
YouTube tootearendus juhi Neal Mohani väitel soovib Google arendada YouTube platvormiks, kust inimesed saaksid rohkem uudiseid. “Meie võrgustiku peab pakkuma meediakanalite kohta kasutajatele piisavalt informatsiooni, et nad saaksid ise oma otsuseid langetada. Meie ei soovi teha ühtegi toimetuslikku otsust sisu kohta,” rõhutas Mohan.
USA ettevõte leiutas kehasoojusel töötava nutikella
Matrix Powerwatch esitles sel aastal CESil sportkella, mis töötab ehk kõige loogilisemal soojusenergia allikal – kandja kehasoojusel. Seda tehnoloogiat on NASA kasutanud tehiskaaslase Voyager ja Marsi kulguri Rover juures, kuid esmakordselt suutsid insenerid pisendada tehnoloogia käekella suurusele ning nii jõudis innovatsioon tarbetehnoloogia turule.
Kell ammutab energia sihverplaadi tagusest laadijast. Praegu näitab kell aega, loeb unetunde, samme ja trenniga kulutatud kaloreid. Järgmisena proovivad kella arendajad panna energiat ammutama ka kella rihma.
Nii saaks kellale lisada ka pulsisensori ja GPSi, mida praegune energiaallikas ära toita ei suuda. Seejuures on eritub randme siseküljelt palju rohkem soojusenergiat, mida kell töötamiseks vajab. Tulevikus näeb Matrix oma tehnoloogial väljundit haigete hoolduses ning tööstuses, mis kasutab soojusenergial töötavaid sensoreid.
Kella maksumus jääb praegu 200 kuni 280 dollari vahele. LED-ekraaniga kell on veekindel 50 kuni 200 meetri sügavusele. Lisaks sellele ühendub nutikell loomulikult rakenduse vahendusel sinu telefoni või tahvelarvutiga.
Näpunäited: mida teha oma nutitelefoniga väljaspool sotsiaalmeediat?
Diagnoos
Enne kui korrigeerida nutitelefoni kasutust tuleb välja selgitada kasutaja tarbimisharjumused. Selleks ei pea eraldi kaustikut pidama, vaid turul on olemas rakendused, mis jälgivad rakenduste ja nende kasutamisperioodi automaatselt ning annavad märku, kui need võtavad liigselt kasutaja aega.
Kuid olge hoiatatud, sest monitoorimisrakendused nõuavad kasutajate isikliku teabe avaldamist kolmandale osapoolele. Seega kontrollige hoolega, kui palju õigusi te taolistele rakendustele installimisel annate ning olge kindlad, et rakendus ei jälgiks teavet, mida te ei tahaks avaldada.
Monitorrakendustest tegi ülevaate Gizmodo, kes võttis arvustada rakendused, mis annavad kasutajatele rohkem tagasisidet kui lihtsalt rakenduse kasutusaeg. Esmajoones annavad need rakendused vastuse küsimusele – kuidas te veedate aega oma nutiseadmes andes detailse sissevaate näiteks andmeside kasutusse või loob võimaluse kasutajale nutisõltuvuse vähendamise raskel teel seada endale eesmärke.
Siit saate antud rakendustest täpsema ülevaate!
Kust saada siiski uudiseid?
Tehnikamaailma raputas Facebooki mõne nädala tagune teada piirata kommertsteadete levikut kasutajate uudisvoos. See algoritmi muudatus ei puuduta ainult turundustegevust, vaid ka uudisväljaandeid, kes samuti on võistelnud lugejate tähelepanu ees.
Teisalt on Facebook ja teised ühismeediakanalid saanud paljud kasutajate peamiseks infoallikaks. Kui sina oled olnud üks neist, siis võid lähikuudel oma Facebooki uudisvoos pettuda, kuna uudisnuppude osakaal võib su sotsiaalmeedia avakuval märkimisväärselt väheneda.
Selleks tarbeks on õnneks juba aastaid loodud rakendusi, mis koguvad kokku sinu teabevoost kinni tähtsamad uudislingi ja/või pakuvad sulle teateid rahvusvahelistest meediaväljaannetest. Uudislehitsejates saab seada teemafiltreid ning enamik pakub ka võimalust jagada uudisleide erinevatel ühismeedia platvormidel.
Tehnikaportaal Wired seadis ritta kuus uudisterakendust, mis tõusevad esile kasutajasõbralikkuse ja puhta disaini poolest. Samas tuleb tõdeda, et enamik USA ja Lääne-Euroopa rakendused ei kuva näiteks ERR.ee või teiste Eesti meediaväljaannete uudiseid.
Alternatiivid uudisvoogudele
Kindlasti oled oodanud bussi või sattunud pärast väsitavat päeva poes kassa järjekorda. Tavaliselt haarab nutiajastu inimene sel hetkel kohe oma targa kaaslase järele ja siirdub sõrmitsema Facebooki, Instagrami või Twitterit?
Tegelikult on ka paremaid viise kuidas ooteaega otstarbekalt sisustada. Nii võib leida rakendusi, mis harivad kasutajaid läbi mälumängude, lubavad sirvida maailma kuulsaimate muuseumite kollektsioone või põgeneda teise maailma kuulates audioraamatut.
Gizmodo pani kokku ülevaate seitsmest rakendusest, mis on tõepoolest haridusliku väljundiga või aitavad kasutajal korraks välja hüpata tavapärasest päevarütmist. Kõik Gizmodo nimistus välja toodud rakendused on seejuures tasuta.
Individuaalsed e-kursused ei tööta, kuid tuleviku õpe toimub virtuaalses klassiruumis
Ootused tänapäevasele tööjõule on muutumas meeletu kiirusega, kuna tehnoloogia areng on loomas täiesti uusi tööstusharusid ning töökohtasid, mis suunavad ajalooprügikasti praegused ametikohad. Kuigi paljud võivad tunda end ohustatuna muutustest, on inimesi, kes näevad muutvates aegades võimalust. Nii leiavad majandusanalüütikud, et näeme tööjõuturul sel aastal täiesti uue inimtüübi homo adaptus ehk kohaneva inimese sündi.
Homo adaptus mõistab, et peab pidevalt oma oskusi arendama, mistõttu ei tõrju ta progressi, vaid kasutab arenguid arenemiseks. Nagu tõdetakse Maailma majandusfoorumi tuleviku töökohtasid kajastavas raportis saavad kõige olulisemateks oskusteks kriitline mõtlemine ja probleemi lahendamine ja loovus. Samas nenditakse, et neid oskusi ei saa arendada läbi akadeemia, vaid pigem eksperimentaalsete õppemeetodite.
Siiani oli arenemissooviga töötajal kaks võimalus: õppida uusi oskusi astudes ülikooli või valida endale sobiv e-täienduskursus. Need valikud ei sobi, aga uue inimtüübi elustiiliga, sest eelpool kirjeldatud võimalused eeldavad raha, kuid eelkõige aja investeerimist õppeprotsessi.
Seejuures on ka kõige pühendumal õpilasel igava e-kursuse video vaatamise ajal kihk kiigata järgmisel vahelehele avatud YouTube videot või Facebooki voogu. Sestap näitavad USA uuringud, et e-kursusi suudavad läbida vaid viis kuni kümme protsenti e-kursusele registreerunud õpilastest.
Seetõttu on tekkinud turule mitmeid alternatiivseid e-kursusi, mis aitavad luua silla sünkroonse akadeemilise õpe ja asünkroonse e-õpe vahele. Üks sellistest programmidest on USA turundusguru Seth Godini loodud programm altMBA. Godini sõnul on tegemist uue ajastu mitte-video põhise e-kursusega, mis ei imiteeri koolitundi ega loo lõbusat teadmiste omandamiskogemust. Pigem on tegemist reaalajas toimuvale rühmatööle ja projekti-põhisele õppele keskenduv programm.
altMBA programm kestab kuu aega. Selle perioodil läbivad õppurid pingutust nõudva programmi, mille käigus peab õpilane nelja nädala jooksul lõpetama 13 erinevat projekti. Tööd tehakse rühmades, mis kohtuvad videosilla vahendusel kolm korda nädalas. Programmi loojad usuvad, et õpilased omandavad uusi teadmisi kõige efektiivsemalt läbi ühisloome ja kaaslaste tööd hinnates, mitte passiivselt e-kursuste klippe vaadates.
Toimetaja: Allan Rajavee