"Pealtnägija": Achilleus oli Eesti kangelane? ({{commentsTotal}})

Felice Vinci on kirjanik, kes väidab oma raamatus “Homerose eeposte Läänemere päritolu”, et Homerose eepose üks peakangelastest Achilleus oli hoopis eestlane, täpsemini seto ja Trooja asus hoopis Soomes. Felice Vinci selgitas oma pöörase teooria põhjusi Anna Gavronskile.

“Iliast” ja “Odüsseiat” peetakse Kreeka ja Euroopa kirjandusloo esimesteks teosteks. Felice Vinci on aga hariduselt tuumafüüsik.

“Alustasin tuumajaamaga Itaalias ja töötasin selle kallal, kui Tšernobõli katastroof meie programmi Itaalias lõpetas. Siis hakkasin uuesti lugema kooliaegseid antiikaja teoseid. Lugedes märkasin mõndagi kummalist nii geograafias kui ka kliimas,” räägib Vinci.

1992. aastal hakkas Vinci hoibajaloolasena uurima põhjalikumalt Homerose eeposi ja avaldas oma teooria esmakordselt kolm aastat hiljem. “Homerose geograafia “Iliase” ja “Odüsseia” lugudes ei sobi Kreeka ja Vahemerega, küll aga imehästi Skandinaaviaga.“

Vinci usub, et Homerose eeposed on kirja pandud sündmustest, mis leidsid aset kas otseselt Eestis või vähemalt Läänemere ümbruses. Kui 3500 aastat tagasi langes meteoriit Saaremaale ja tekkis Kaali kraater, halvenes siinne kliima nii drastiliselt, et inimesed pidid lahkuma, jõudes lõpuks Kreekasse, kuhu nad tõid suulise traditsiooniga kaasa kuulsad eeposed.  

Vinci arvates kasutasid pronksiaja inimesed sama marsruut nagu keskajal, kus Läänemerelt mindi mööda veeteed kuni Vahemereni välja.  

Katkematu taplus valgel ööl

Selleks, et mõista, paralleeli, mille Vinci on loonud, reisime mõtetes tagasi 12. sajandisse eKr, Trooja sõja sündmustikku. Kümme aastat kestnud lahingud on kõiki osapooli väsitanud. Just see on tegevustik, millest kerib lahti vanakreeka eepos “Ilias”, kus teiste hulgas on üheks kangelaseks Achilleus.

Teine eepos “Odüsseia” on järg, mis kirjeldab Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Lood lõi arvatavasti 7. sajandil enne Kristust elanud pime vanakreeka laulik Homeros.

“Esiteks, meresõitude hooajal on ilm alati halb. See ei ole Vahemere ilm. Teiseks, Peloponnesos on Homerose maailmas tasane saar. Kui mõtleme Peloponnesosele Kreekas, siis see on mägine.”

“Iliases” kestab pikim lahing kaks päeva ja ühe öö. Ja sel öö ei katkesta võitlust. Vinci järeldab, et seega on öö valge, mis on omane Põhja-Euroopa suvele.

“Kui keegi tuleb välja uue, ükskõik kui tahes fantastilise interpretatsiooniga, siis see toob jälle meid nende teemade juurde tagasi, ja see on ju igati teretulnud,” nendib TÜ klassikalise filoloogia osakonna juht, professor Janika Päll.

Ta soovitab võtta Vinci raamat ja matkata sellega Ahja maalilistel kallastel.

Felice Vinci raamat “Homerose eeposte Läänemere päritolu” on avaldatud seitsmes erinevas keeles ja ta on käinud sellest rääkimas paljudes kohtades maailmas.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: