Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel ({{commentsTotal}})

Foto: Nikita Plehhanov

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

Jay Melosh Ameerika Ühendriikide Purdue ülikoolist ja ta kolleegid väidavad arvutimudeli põhjal, et kui meteoorkeha tungib suurel kiirusel Maa atmosfääri, siis tungib õhk selle pragudesse ja pooridesse ning surub meteoorkeha väikesteks tükkideks lõhki.

Melosh ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Meteorics & Planetary Science, et meteoorkeha ees tekib väga kõrge õhurõhk, meteoorkeha taga aga peaaegu vaakum. Suure rõhuga õhk pääseb kergesti meteoorkeha sisepragudesse ja paneb selle lõhkema.

Tšeljabinski meteoorkeha arvatakse algselt kaaluvat umbes 10 000 tonni, kuid maapinnalt on selle tükke leitud ainult umbes 2000 tonni jagu. See asjaolu ajendaski Meloshit ka ta kolleege oma mudelit koostama, et toimunut paremini mõista.

Nende mudel erineb suuremast osast teistest samalaadsetest selle poolest, et arvestab igas arvutuslikus kuubis mitte ainult erisuguste materjalide olemasolu, vaid ka nende vastastikmõju. Nii selgus paremini, mida õhk õieti meteoorkeha sees teeb. Tuligi välja, et meteoorkehad lagunevad atmosfääris tihtilugu palju rohkemateks ja väiksemateks tükkideks, kui seni teoreetiliselt eeldatud.

Väiksemad tükid põlevad atmosfääris kergemini ära, mistõttu maapinnale jõuab potentsiaalselt pahandust tegema veel vähem kosmilisi kivitükke, kui seni arvatud, kuid raud-meteoorkehade kohta see tulemus nii väga ei kehti. Need kehad võivad olla ka üsnagi väikesed, kuid ikkagi maapinnale jõuda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: