Võilillede peal maiustavaid mesilasi ja kärbseid on igaüks meist näinud, kuid on ka veel teisi tegelasi, kes sealt midagi maitsvat leiavad.

Noor ritsikas - talle maitsevad õie tolmukad. Need süüakse koos tolmuga poole lühemaks.

Hallrohukas jätab tolmukad alles, sööb nende küljest vaid õietolmu ja salatiks hammustab kõrvale kroonlehtede küljest tükikesi. Kuna ritsikas on hallrohukast suurem, siis ritsikat nähes ta kohkub ja paneb plehku. Saades aru, et ohtu pole, tuleb ta õiele tagasi, ehmatades omakorda ritsikat.

Surukärblased õisi närida ei saa , sest neil pole selliseid suiseid , millega hammustada saaks. Neil on pikk imikärss, millega nad õienektarit imevad. Imikärss on neil nii pikk, et nad ei pea isegi imemiseks kummardama. Lisaks taimemahladele toituvad surukärblased ka teistest putukatest. Oma ohvri haaravad nad lennult, maanduvad ja imevad selle tühjaks.

Võililleõiel söömine on surukärblasele mõnikord ka ohtlik. Seal võib ta sattuda näiteks krabiämbliku lõugade vahele.

Samas kõrval söövad teised surukärblased rahulikult edasi, ega tee numbrit, et nende suguvenda parajasti süüakse.

Surukärblane on väiksele krabiämblikule korralik suutäis, ometi tekib ämblikul kiusatus veel lisa haarata, kui hallrohukas talle käeulatusse satub. Aga mida sa ta'st ikka haarad, kui endal selline ports alles hambus on.

Kilpmardikas on toidulauavalikuga seekord eksinud. Tema toidutaimedeks on erinevad mündid ja võilille pealt ta midagi maitsvat ei leia. Ta on veidi segaduses ja üritab meeleheitlikult kroonlehtede vahelt midagi sobivat leida. Kui ta lõpuks taipab, et on vale taime peal, siis liigub edasi, lootuses leida õige.

Seda, kuidas erinevad putukad võilillede kallal maiustavad, saab vaadata "Osoonist", mis on ETVs eetris esmaspäeviti kell 20.00.