Üldiselt on omandatud kõrgharidusega rahul 90 protsenti lõpetanutest. Kõige kriitilisemalt hindasid vilistlased praktikakorraldust, millega rahulolematuid oli 38 protsenti. Välisriikidest pärit vilistlaste seas küündis näitaja aga lausa 55 protsendini.

Vähene rahulolu praktikavõimalustega tuli haridus-ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul välja juba eelmises, 2012. aasta vilistlaste uuringus. Sellest ajast saadik rakendatud abinõude mõju avaldumine võtab aga aega.

Praktikavõimalustega olid rohkem rahul rakenduskõrgharidusõppe vilistlased – 77 protsenti, teiste õpete vilistlastest ligikaudu pooled. Õppevaldkondade lõikes hindasid praktikavõimalusi kõrgemalt tervise ja heaolu, teeninduse ning hariduse valdkonna vilistlased. Kõige vähem olid praktikakorraldusega rahul põllumajanduse, humanitaaria ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlased.

Välisüliõpilased tõid olulise probleemina välja ka juhendamist ja kõrgkooli pakutud nõustamisteenust. Nendega polnud rahul vastavalt 42 ja 40 protsenti vastanutest.

Vilistlased tööturul
Tööturul hakkamasaamiseks peavad vilistlased erialaste teadmiste ja oskuste kõrval oluliseks ka sotsiaalseid oskusi – suhtlusoskust, probleemide lahendamise ning analüüsioskusi.

Eesti kõrgkoolides õppijaid iseloomustab õpinguteaegne aktiivsus tööturul, rohkem kui kolmveerand vilistlastest töötas õpingute ajal. Töötamise peamise põhjusena nimetati vajadust tagada oma majanduslik toimetulek. Põhjustena toodi välja ka elatustaseme tõstmise, eneseteostuse ja töökogemuse omandamise soovi. Viimast viitab ka see, et üle poole töötavatest vilistlastest töötas õpingute ajal töökohal, mis oli nende erialaga lähedalt või suurel määral seotud.

Õpitud erialale lähedasel ametikohal töötab enim tervise ja heaolu, põllumajanduse ning hariduse valdkonna vilistlasi. Kõige kauem võttis erialase töö leidmine aega humanitaaria ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonna vilistlastel. Kõige kiiremini leidsid endale erialase töö teeninduse ja hariduse valdkonna vilistlased.

Õpiränne
Õpirändes osales ehk teistes riikides käis õppimas ligikaudu viiendik vilistlastest. Kõige mobiilsemad olid doktorandid, kellest viibis seoses õpingutega välisriigis 90 protsenti vastanutest. Õpirändes osalemise suurimaks probleemiks on sellega kaasnevad rahalised kulutused. Iga kolmas vastanu pidas teistes riikides õppimise takistuseks rahalisi põhjuseid, iga kuues aga õppekavade ühildumist kodukõrgkooli õpingutega.

Uuringu teostas Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel Ernst & Young Baltic AS. Uuring põhines veebipõhisel ankeetküsitlus, mis viidi läbi 2015. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku lõpetas 2015. aastal Eestis kõrgkooli ligikaudu 10 000 tudengit, neist vastas küsitlusele 2358 vilistlast.

Tutvu uuringuga täismahus.