Teadusdoktorid: tunneme, et ühiskond ei väärtusta meid piisavalt
Kui muus maailmas on doktorikraad ühiskonnas austatud ja tähtsal kohal, siis Eestis paistab, et avalikkus isegi ei märka, millist kasu selle kraadiga inimesed ühiskonnale anda võiks, märgiti Arvamusfestivali teadusalal toimunud ingliskeelses arutelus.
Arutelu juhtinud Martin Aher tõi välja tõsiasja, et Eesti ühiskonnas ei väärtustata piisavalt doktorikraadiga haritlasi. Tema arvamusega ühines Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor ja IRL-i liige Ulla Preeden, kes rääkis isiklikust kogemusest, kuidas välismaal lisatakse doktorikraadi olemasolul lühend “Dr” ka alati inimese nimele. Eestis ta sellist asja kohanud pole ning tema sõnul näitab juba see, et välismaal on doktorid rohkem au sees.
Preeden leidis, et doktorid peaksid ka ise võtma ühiskonnas suurema rolli, näiteks liikuma ülikoolide ja teadustööde juurest poliitikasse või erasektorisse. Seda eelkõige eesmärgiga viia teistesse valdkondadesse akadeemiast õpitud kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust.
Oma kogemust jagas ka üks publiku seas viibinud doktorikraadi kaitsnu, kes kirjeldas olukorda Pariisis: on näha, kuidas erasektor otsib enda töötajate hulka neid, kes on saanud just kõrgeima haridustaseme. Veelgi enam – välismaal võib olla karjäär haridustaseme puudumise tõttu piiratud, sest teatud ringkondadele on inimese harituse ja kvaliteedimärk just doktorikraad, selgitas publiku liige.
Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve nõustus samuti Aheri väitega. Truve tõdes, et eestlased ei tea piisavalt, millise panuse annavad doktorid riigi arenemiseks ning selle probleemi lahendus peitub ühiskonna harimises. Teisalt rääkis Truve, et paraku ei ole näha, kas riik on läbi mõelnud selle, mida doktorikraadi tellimustega peale hakata, kuidas neid ühiskonnas rakendada.
Keeleteadlase Martin Aheri juhtimisel toimus Arvamusfestivali teadusalal diskussioon teemal “Doktorikraadi ilu ja valu: kas ühiskonnal ja Sinul endal on seda vaja?”
Arutelust võtsid osa Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor ning Eesti ühe juhtiva raadio- ja elektroonikafirma Rantelon juht Andres Taklaja, Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi juhtivteadur Anne Kahru. Arutelu korraldas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi teadur Olesja Bondarenko.
Toimetaja: Greete Palmiste, Allan Rajavee
