Einsteini jäetud vihje aitas leida valge kääbuse massi
Kosmilises mõttes kiviviske kaugusel asuva valge kääbuse Stein 2051 B massi üle on elavalt arutlenud sadakond aastat. Teadlastel on õnnestunud nüüd määrata tähe mass ülitäpselt viisil, mida pidas relatiivsusteooria looja Albert Einstein ise omal ajal võimatuks.
USA-s Baltimore'is asuva kosmoseteleskoobi teaduse instituudi astronoom Kailash Sahu suunas kolleegidega aastatel 2013–2015 Hubble'i kosmoseteleskoobi kaheksal korral tähe poole ajal, kui see varjutas 5000 valgusaasta kaugusel asuvat teist tähte. Töörühm märkas taustatähe asukohas üliväikesi, kuid märgatavaid muutusi. Samahästi oleks võinud Londonis elav inimene jälgida, kuidas kõnnib Moskvas elav sipelgas mündi ühelt servalt teiseni.
Sama nähtust täheldas Arthur Eddington 1919. aasta päikesevarjutuse ajal. Taustatähtede nähtavale ilmudes nägi briti astronoom, kuidas Maa suhtes Päikese lähistel asuvate tähede asukoht Päikese mõjul näiliselt muutus. Albert Einsteini relatiivsusteooria kohaselt painutavad ülirasked kehad ruumi ennast. Nii muutub ka valguse teekond. Tegu oli esimese korraga, kui relatiivsusteooria paikapidavus sai eksperimentaalselt kinnitust.
Kuna moonutuse ulatus sõltub otseselt gravitatsiooniläätse massist, saab määrata selle alusel massiivse keha enda massi. Einstein pakkus meetodi välja 1936. aastal. Teadlane ise pidas aga efekti väiksuse tõttu selle praktikas rakendamist toonase tehnoloogilise võimekuse juures raskeks kui mitte võimatuks. Samuti hindas ta väikeseks võimalust, et leitakse tähed, mis paiknevad Maa suhtes selleks täpselt õigel joonel. Sahu töörühmal läks see aga siiski korda
Sirgjooneliste arvutuste kohaselt moodustab valge kääbuse mass Päikese omast 67,5 protsenti. Sama palju, kui on järeldatud eelnevalt tähe suuruse, temperatuuri ja selle poolt kiiratava valguse põhjal. Teise selle lähistel asuva tähe Stein 2051 A liikumise alusel tehtud arvutuste kohaselt peaks see olema aga vaid 0,5 Päikese massi. Sahu töörühma järeldused vihjavad seega, et Maast ligikaudu 17 valgusaasta kaugusel asuva tähepaari Stein 2051 näol polegi tegu tõelise kaksiktähetüsteemiga.
Sahu loodab kolleegidega, et järgmistel aastatel miljardite Linnutee tähtede asukohta kaardistava Gaia teleskoobiga leitakse veel tuhatkond sarnast mikroläätse.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa