Gravitatsioonilained, aegruumi enese võbelused, avastati alles natuke rohkem kui aasta eest, ehkki nende olemasolu aimati juba sajand tagasi.

Nüüd aga väidab rühm kanada ja Ameerika Ühendriikide teadlasi eesotsas Asimina Arvanitakiga Kanadas asuvast teoreetilise füüsika Perimeteri instituudist, et kaugelt universumist saabuvaid gravitatsioonilained täpselt mõõtes võime saada aimu, millistest osakestest koosneb tume aine. Seda aga eelkõige juhul, kui peaks juhtuma, et tumeaine koosneb osakestest, mida nimetatakse aksionideks.

Samas tuleb tunnistada, et ka aksione pole keegi veel teaduskatses kohanud. Teoreetiliselt on nende võimalik olemasolu välja pakutud 40 aasta eest. Mängu tuleb aga võtta veel üks salapärane nähtus, must auk, ruumipiirkond, mille keskmes on nii tihedaks kokku surutud ainet, et selle gravitatsioonijõu haardest ei pääse peaaegu mitte miski.

Arvanitaki ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Physical Review D, et kiiresti pöörlev must auk võiks anda osa oma pöörlemise energiast tumeaine koostisse kuuluvatele aksionidele, mis võivad ümbritseda auku paksu pilvena. Mustade aukude kiiratavaid gravitatsioonilaineid mõõtes ja analüüsides võiks siis avastada juhtumeid, kus musta augu pöörlemiskiirus on väiksem, kui massi järgi arvata oleks. See oleks märk aksionide kohalolust, seega ka tumeaine olemasolust.

Teine võimalus aksione avastada tuleneks sellest, et need võiksid musta augu lähedal kiirata ka ise gravitatsioonilaineid.

Selleks, et Arvanitaki ja kolleegide ettepaneku järgi tumeainet avastada, peab aga tegema gravitatsioonilainete mõõtmise seadmeid praegusega võrreldes veelgi tundlikumaks. Kuid sellega saadakse teadlaste hinnangul hakkama.