Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada ({{commentsTotal}})

Kasulike uskumuste kaitsmisel on tõenäoliselt mingid hüved ning oma vaimsete mudelite muutmine ilma mõjuva põhjuseta võib põhjustada probleeme.
Kasulike uskumuste kaitsmisel on tõenäoliselt mingid hüved ning oma vaimsete mudelite muutmine ilma mõjuva põhjuseta võib põhjustada probleeme. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Uuringus osales 40 vaimselt tervet 18–39 aastast tugevate liberaalsete poliitiliste veendumustega inimest. Neid uuriti eesmärgiga näha, kuidas ajuaktiivsus muutub, kui seada kahtluse alla nende poliitilisi ja mitte-poliitilisi uskumusi. fMRI skänneris näidati neile kõigepealt seisukohti, mida nad tugevalt uskusid vastavalt varem täidetud küsitlusele, ning seejärel vastuväiteid nendele seisukohtadele.

Poliitilised seisukohad olid näiteks „abort peaks olema seaduslik“ ja „jõukamate inimeste makse peaks üldiselt tõstma“. Mitte-poliitilised seisukohad olid näiteks „igapäevane multivitamiini võtmine parandab tervist“ ja „Thomas Edison leiutas lambipirni“.

Selleks, et vastuväited oleksid mõjuvad, moonutati fakte või liialdati nendega. Näiteks seisukohale „USA peaks oma kaitsekulutusi vähendama“ pakuti vastuväiteks, et „Venemaal on peaaegu kaks korda nii palju aktiivseid tuumarelvi kui USA-l“, kuigi tegelikult on USA-l neid rohkem mitusada.
Mõni näide uuringus osalejatele esitatud poliitilistest ja mitte-poliitilistest seisukohtadest.

Teadlased leidsid, et ootuspäraselt olid osalejad eriti tugevalt vastu nende poliitiliste veendumuste kohta käivatele argumentidele.
Pärast vastuväiteid vähenes uskumuste tugevus nii poliitilistel kui mitte-poliitilistel veendumustel, kuid muutus oli suurem mitte-poliitilistel uskumustel. Mõni nädal hiljem tehtud küsitlused näitasid, et vähenenud enesekindlus mitte-poliitilistel uskumustel oli säilinud, kuid see oli nüüd nõrgem.

Veel leiti, et vastuväited poliitilistele veendumustele seondusid suurenenud aktiivsusega ajupiirkondades, mis on seotud vähenenud keskendumisega välisreaalsusele ning suurenenud keskendumisega sissepoole.

Mitte-poliitiliste veendumuste vastuväited seostusid suurenenud aktiivsusega teistes ajupiirkondades. Inimestel, kes olid rohkem vastu veendumuste muutusele, esines suurem aktiivsus emotsioonidega seonduvates ajupiirkondades.

Teooria tulemuste taga

Uuringu teinud neuroteadlased ütlesid, et oma uskumuste kaitsmine väljakutsuva tõendusmaterjali vastu on sisemiselt suunatud tunnetusprotsess, mis tähendab väliselt esitatud tõendusmaterjalidest eemaldumist ning mälu abil oluliste vastuväidete otsimist.

See on hästi teada, et inimesed hoiavad sageli oma uskumustest kinni, kui neid otseselt kahtluse alla seatakse, eriti kui uskumused on olulised identiteedile.

Kui uskumustele esitatakse vastuväiteid, kogevad inimesed negatiivseid emotsioone sellepärast, et tekib konflikt olemasolevate uskumuste tajutava tähtsuse ja uuest informatsioonist tekitatud ebakindluse vahel. Selleks, et neid negatiivseid emotsioone leevendada, hakkavad inimesed mõtlema, kuidas vastuväidete mõju vähendada.

Selleks võivad nad öelda, et tõendite allikas ei ole sobiv, mõelda vastuväiteid nendele vastuväidetele, otsida sotsiaalset toetust oma uskumustele või hoopis vältida teatud informatsiooni.

See, kuidas vastuväidetele reageeritakse, sõltub erinevatest teguritest, aga määravalt tähtis paistab olevat uskumuste seos sotsiaalse identiteediga.

Üks seletus uuringu tulemustele on, et aktiveerunud ajustruktuurid annavad signaale ohust sügavatele veendumustele samamoodi nagu nad annavad signaale ohust füüsilisele turvalisusele.

Oluline meelespea uuringu tõlgendamisel

Uuring viitas sellele, et osalejad muutsid oma mitte-poliitilisi veendumusi suurema tõenäosusega kui poliitilisi. Teadlased ütlesid, et nad ei saa kindlaid järeldusi teha selle kohta, kas poliitilistel uskumustel on teatud omadused, mille tõttu neid on raskem kõigutada kui mitte-poliitilisi uskumusi. Selles uuringus osalenud võisid olla poliitikas targemad ja kogenumad ning juba varem mõelnud vastuseid vastuväidetele.

Samas aga võib poliitilistel veendumustel olla eripära, et need on ettekirjutusi tegevad, mitte-poliitilised veendumused on aga selgemini faktuaalsed. Seega mitte-poliitilisi uskumusi võidakse pidada rohkem kogemuslikult hinnatavaks.

Aga mõnel mitte-poliitilisel veendumusel on ka isiklik ettekirjutust tegev omadus, nagu näiteks seisukoht, et multivitamiini võtmine parandab tervist.

Teadlased tõdesid, et kuigi nad püüdsid teha vastuväited poliitilistele seisukohtadele nii tugevaks kui võimalik, võisid mitte-poliitiliste seisukohtade vastuväited olla kuidagi siiski veenvamad.

Mõlemat tüüpi vastuväited olid moonutatud ja ülepaisutatud, kuid uuringus osalejad võisid tunda need moonutused paremini ära poliitilistel seisukohtadel, eriti kui nad olid nende probleemidega paremini kursis.

On ka võimalik, et inimesed usaldavad üldiselt poliitilisi argumente vähem, kui nad eeldavad selles vallas teistelt eelarvamusi. Teadlased ütlesid, et tõepoolest muutsid osalejad suurema tõenäosusega oma seisukohti, kui nad hindasid vastuväiteid usaldusväärsemaks.

On hästi teada, et allika usaldusväärsus mõjutab veenvust, kuid teadlased pigem ei pidanud seda selles uuringus oluliseks.

Kuna kõik osalejad olid uuringus liberaalid, ei ole siit võimalik teha üldistusi konservatiividele. Varasemates uuringutes on leitud liberaalide ja konservatiivide ajustruktuuris erinevusi ning konservatismi seostatakse suurema ohu vältimisega.

Teadlased kinnitasid, et kuigi paindumatus veendumuste muutmisel võib kokkupuutel uue informatsiooniga olla probleemne, ei väida nad, et oma uskumuste kaitsmine on ilmtingimata halb harjumus. Kasulike uskumuste kaitsmisel on tõenäoliselt mingid hüved ning oma vaimsete mudelite muutmine ilma mõjuva põhjuseta võib põhjustada probleeme.

Toimetaja: Marju Himma-Kadakas



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: