Ligi 90 protsenti inimesest on paremkäelised. Ülejäänud eelistavad täpsust ja osavust nõudvaid liigutusi teha vasaku käega. Vasakukäelisuse põhjused on siiani ebaselged, kuid geenide mõju selle tekkimises on väga väike, näitas ajakirjas Heredity ilmunud uurimus. 

Seni pole ühtegi olulist käelisuse teket mõjutavat geneetilist faktorit leitud, kuid laialt on levinud arvamus, et vasakukäelisus on mingil määral pärilik.

Inglise Nottinghami ülikooli ja Londoni ülikooli kolledži geneetikud uurisid ligi 4000 kaksiku genoome. Teadlasi huvitasid üksiku nukleotiidi polümorfismid ehk SNPd –inimeste geenijärjestuste vahelised väikesed erinevused, mis paiknevad tihedalt üle kogu DNA. Kahe inimese SNPde võrdlemisel tekib muster, mille erinevused paljastavad otsitavat tunnust määravate geenide võimalikud asukohad.

Moodsad meetodid lubavad geneetilisi teisendeid otsida kõikidest genoomiosadest. Sellised genoomi assotsiatsiooniuuringud on paljastanud geenivariante, mida seostatakse näiteks diabeedi ja erinevate kasvajate tekkimisega. 

Ka vasaku- ja paremkäeliste võrdluses peaksid geenierinevused kohe välja tulema, kuid ühtegi käelisust mõjutavat geenivarianti ei õnnestunud leida. Uurimuse autori Nottinghami ülikooli geneetiku John Armouri sõnul on pärilikkuse mõju käelisusele ilmselt väga väike. 

Käe-eelistus võib sõltuda paljude geenide omavahelisest väga nõrgast toimest. Uurija sõnul on tõenäoline, et kui need geenid õnnestubki kunagi kaardistada, pole ainult DNA põhjal võimalik ennustada, kumma käega laps kirjutama hakkab.