Päikesesüsteemi-välised planeedid võivad olla eluks sobivad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Päikesesüsteemi-välised planeedid võivad olla eluks sobivad
Päikesesüsteemi-välised planeedid võivad olla eluks sobivad Autor/allikas: ESO
Euroopa Lõunaobservatoorium avastas 50 eksoplaneeti.
Linnutee galaktika kubiseb planeetidest ning mõned nendest on üllatavalt Maa-sarnased. Sellisele järeldusele jõudsid Euroopa lõunaobservatooriumi astronoomid.

Põhja-Tšiilis asuva observatooriumi teadlased kasutasid Päikesesüsteemi-väliste planeetide otsimiseks süsteemi HARPS.

HARPS mõõdab spektri põhjal kosmoseobjektide radiaalkiirust ehk siis seda, kui kiiresti taevakehad meile lähenevad või meist kaugenevad. Kiirustes toimuvate muutuste abil saab ennustada, kas tähe ümber võiks tiirelda mõni planeet. Praeguseks on lõunaobservatoorium avastanud kokku 155 eksoplaneeti. Ameerika ühendriikides toimunud konverentsil teatas uurimisrühm, et leitud on 55 uut.

"40 protsendi Päikesele sarnanevate tähtede ümber tiirleb vähemalt üks Saturnist väiksem planeet," ütles uurimisrühma juht Michel Mayor. Saturn on Päikesesüsteemis Jupiteri järel suuruselt teine.

Vastleitud planeetide hulgas on ka üle kümne niinimetatud "super-Maa". Need on eksoplaneedid, mille mass on kuni kümme korda Maa massist suurem.

Astronoomidele pakub kõige rohkem huvi Purjede tähtkujus asuv planeet HD 85512b, mille mass on Maast ainult 3,6 korda suurem. See tiirleb ümber oma tähe sellisel kaugusel, et planeedi pinnatemperatuur võiks olla sobiv vedela vee leidumiseks.

Milline planeet täpselt välja näeb, seda ei oska teadlased praegu öelda. Kõik lootused on ehitataval Eriti Suure Teleskoobil (Extremely Large Telescope, E-ELT), mis peaks olema võimeline uut planeeti pildistama ning tegema kindlaks selle täpse koostise. Elu leidumiseks on taevakeha siiski ilmselt liiga kogukas ning tema täht ei kiirga piisavalt soojust.

Astronoomid jätkavad Maa teisiku otsimist. Kui eurooplased kasutavad HARPS-süsteemi, siis NASA käsutuses on kosmoseteleskoop Kepler.

Kepler otsib alates 2009. aasta märtsist alates samuti eksoplaneete. Riistapuu jälgib lühiajalisi muutusi tähtede heleduses, mis tekivad siis, kui planeet tiirleb tähe eest läbi. Kepler töötab esialgu 2012. aasta veebruarini, kuid NASA võib edukat missiooni pikendada.

Kosmoseteleskoop on seni leidnud üle võimaliku 1700 eksoplaneedi, mis kõik asuvad Maast kaugel. HARPS otsib planeete tunduvalt lähemalt. Maa analoogi loodavad teadlased leida juba lähiaastatel.

 

 

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: