Elutööpreemiad: Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu
Preemia täppisteaduste alal: Elmo Tempel
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal: Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saag Ja Richard Villems
Preemia tehnikateaduste alal: Marlon Gerardo Dumas Menjivar
Preemia arstiteaduste alal: Tambet Teesalu
Preemia geo- ja bioteaduste alal: Olev Vinn
Preemia põllumajandusteaduste alal: Kalev Jõgiste, Marek Metslaid ja Kaja Köster
Preemia sotsiaalteaduste alal: Lauri Mälksoo
Preemia humanitaarteaduste alal: Heiki Valk

Elutööpreemia pälvinud Gennadi Vainikko (snd 1938) on Tartu ülikooli emeriitprofessor ja matemaatika instituudi vanemteadur. Akadeemikut võib lugeda rahvusvaheliselt kõige tuntumaks Eesti matemaatikuks.

Vainikko uurimustöö on keskendunud spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele. Taolised võrrandid on tänapäeval peamine vahend maailma ja selle elementide kirjeldamiseks. Mitmekülgse matemaatikuna jõudis ta läbimurdeliste tulemusteni nii selliste võrrandite fundamentaalsete omaduste kui ka numbrilise lahendamise vallas. Vainikko konstrueeris efektiivseid lahendusmeetodeid ka paljude singulaarsete võrrandite jaoks, loonud nn südamlike integraalvõrrandite teooria ning viinud selle ka praktikasse.

Eriomaselt matemaatikutele on paljud Gennadi Vainikko tulemused lõplikud – põhimõtteliselt mitteparandatavad ja seega kindlaks vundamendiks edasistele uuringutele. Lisaks klassikaliste kursuste lugemisele ja uuendamisele on ta teaduse eesliini saavutusi teinud üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides loetud arvukates erikursustes, sh ligi kümme aastat Helsingi ülikoolis.

Aastal 1989 valiti ta ENSV teeneliseks teadlaseks, 1998. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk ja Eesti Teaduste Akadeemia medal ning 2011, aastal riikliku teaduspreemia täppisteaduste valdkonnas uuringute tsükli “Südamlikud Volterra integraalvõrrandid” eest. Vainikko on mitmete teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. (Tagasi algusesse).

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest tunnustati ka Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi (kuni 31.12.2016) ja tarkvarateaduse instituudi juhtivteadurit Enn Tõugut (snd 1935).

Akadeemik on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse lapsevanem. Tema tegutsemisest aastakümneid tagasi on alguse saanud näiteks tarkvaraarendus, küberkaitse ja algoritmiteooria. Hoolimata sellest, et paljud tema teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu praeguses statistikas õiges proportsioonis, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas.

Tol ajal Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks eesti teadlaste kiire ümberorienteerumise. Tema loodud vundament on kaudselt ka eesti IT idufirmade edu taga. Tõugu tegevusest on mõjutatud kõik mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenerid ja arvutiteadlased.

Aastal 1967 pälvis Tõugu ENSV riiklik preemia, 1987. aastal nõukogude liidu riikliku preemia ja 1995. aastal Eesti Teaduste Akadeemia medali. 2001. aastal anti Tõugule üle Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk, aastal 2010 valiti ta Academia Europaea liikmeks. (Tagasi algusesse).

Preemia täppisteaduste alal pälvis Tartu observatooriumi vanemteadur Elmo Tempel tööde tsükli “Galaktilised filamendid kosmilises võrgustikus” eest.

Tempel analüüsib universumi kesksete struktuurielementide – galaktiliste filamentide (ehk galaktikate rühmade ja parvede ahelate) – ruumilise jaotuse ja nendesse kuuluvate tähesüsteemide omaduste seoseid. Ta on koostanud filamentide esimese avalikult kättesaadava kataloogi ja näidanud, et nende keskkond mõjutab erinevat tüüpi (spiraalseid ja elliptilisi) galaktikaid erinevalt ning on oluline komponent satelliitgalaktikate tekkimises. Teisisõnu määrab galaktikate paigutus filamentides nende tekke ja arengu põhijooned.

Tempel on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutava kogu liige. (Tagasi algusesse).

Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal pälvisid Eesti biokeskuse töörühm koosseisus Mait Metspalu (biokeskuse direktor), Toomas Kivisild (biokeskuse vanemteadur), Luca Pagani (biokeskuse vanemteadur), Monika Karmin (biokeskuse teadur), Lauri Saag (biokeskuse vanemteadur) ja akadeemik Richard Villems (biokeskuse juhtivteadur) tööde tsükli “Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine” eest.

Biokeskuses baseeruv teadlaskollektiiv keskendub inimpopulatsioonide demograafilise ajaloo analüüsile geneetika vahenditega. Nende töö tulemused paigutas ajakiri Science 10 maailma jooksva aasta kõige olulisema teadussaavutuse hulka. Tunnustus on esmakordne kogu Eesti teaduse ajaloos. Läbimurdeliseks loeti inimkonna ehk Homo sapiens’i Aafrikast väljarände oluline ajaline ja ruumiline täpsustamine. Selle oluline osa on isaliinide pärandumise analüüs meie otseste eellaste väljarändel Aafrikast. (Tagasi algusesse).

Preemia tehnikateaduste alal sai Tartu ülikooli tarkvaratehnika professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar tööde tsükli “Äriprotsesside andmekaeve teooria” eest.

Menjivari tööd keskenduvad suurandmete teatava tüübi (sündmuste logide) kasutamisele äriprotsesside parandamiseks ja tõhusamaks muutmiseks. Selleks töötas ta välja uued teoreetilised võtted kasutatavate äriprotsessi mudelite automatiseeritud tuvastamiseks, nende täitmise adekvaatsuse diagnoosimiseks, hälvete identifitseerimiseks ja protsesside toimimise prognoosimiseks. Need on realiseeritud senistest märksa võimekamate, täpsemate ja kiiremate meetodite ja algoritmide näol. (Tagasi algusesse).

Arstiteaduste alal pälvis preemia Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi külalisprofessor Tambet Teesalu teadus-arendustöö tsükli "Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks" eest.

Teesalu siirdemeditsiini valdkonda kuuluv uurimistöö on suur samm nutikate ravimite loomise suunas, sh seni ravimatuks peetud vähivormide raviks. Töös on kirjeldatud uus mehhanism, mida kasutavad kullerpeptiidid kasvajarakkudesse sisenemiseks, loodud analüüsimeetod, mis suudab eristada rakkudesse sisenenud hõbeda nanoosakesi neist, mis on jäänud rakkude pinnale ning näidatud, et uued peptiidid suudavad toimetada ravimeid selektiivselt nt platsentasse või ajukahjustuse piirkonda. (Tagasi algusesse).

Preemia geo- ja bioteaduste alal anti Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakonna vanemteadurile Olev Vinnile tööde tsükli "Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon" eest.

Vinni tööde tsükkel näitab uuest küljest alt Eesti paleontoloogilise pärandi bioloogilist ja geoloogilist mitmekesisust. Erinevate fossiilsete mere selgrootute rühmade kulgemine läbi paleosoikumi ja mesosoikumi toob evolutsiooni seisukohast selgust sümbiootiliste suhete ja kommensialismi tekkele. Lubiskeletti moodustavate anneliidide ja mitmete teiste selgrootute rühmade evolutsioon ja levik läbi erinevate geoloogiliste ajastute on oluline täiendus biomineralisatsiooni peavoolule. (Tagasi algusesse).

Põllumajandusteaduste alal pälvis preemia Eesti maaülikooli töörühm koosseisus Kalev Jõgiste (kollektiivi juht, metsandus- ja maaehitusinstituudi professor ja metsabioloogia osakonna juhivteadur), Marek Metslaid (metsandus- ja maaehitusinstituudi vanemteadur) ja Kaja Köster (metsabioloogia osakonna metsade häiringuökoloogia nimetatud vanemteadur) tööde tsükli "Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel" eest.

Kollektiivi töö käsitleb välise surve alla sattunud (hemi)boreaalsete metsade funktsioneerimist ja uuenemist. Häiringute mõju metsade süsinikuringele on analüüsitud süsinikuvoo otsese mõõtmise kaudu turbulentse kovariatsiooni meetodiga. Töö käigus tuvastati põnevad ja ootamatud seosed ulukikahjustuste, tormi, tule ja raietööde tekitatud kahjustuste raskuse ja metsauuenduse intensiivsuse vahel, samuti taoliste kahjustuste ja orgaanilise aine taastumise ning mulla süsinikuringe vahel. (Tagasi algusesse).

Preemia sotsiaalteaduste alal pälvis Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo tööde tsükli "Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest" eest.

Akadeemik Mälksoo tööde tsükkel on viimase poolsajandi kõige põhjalikum uuring rahvusvahelise õiguse arengust Venemaal alates tsaariaegsest kirjandusest kuni kaasajani, ühendades ajaloolise käsitluse, interdistsiplinaarsuse ja tänapäevasuse. Võrdleva õiguse doktriini kaudu on ilmestatud Vene õigusteaduse suhteid, sidemeid ja erinevusi naabermaadega ning näidatud, kuidas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja normid, kuigi teoreetiliselt universaalsed, on eri riikides erinevalt tõlgendatud. (Tagasi algusesse).

Humanitaarteaduste alal sai preemia Tartu ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valk tööde tsükli "Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur" (sh monograafia "Siksälä kalme") eest.

Valgu originaalne ja distsipliiniülene tegevus hõlmab eeskätt arheoloogia "pehmemaid" valdkondi, näiteks ühiskonna, kultuuri, usundi, kombestiku või etnokultuuri küsimused. Väga mitmekesisele allikmaterjalile tuginedes on ta loonud meie keskaegse mineviku jaoks uue – keskkonnaajaloo – mõõtme ning konstrueerinud põneva pildi tollastest sotsiaalsetest ja kultuurilistest oludest. (Tagasi algusesse).