Juba sajandeid on erinevaid vürtse ning pipraid seostatud raviomadustega. Viimasel ajal on neid omadusi ka teaduslikult tuvastatud, kuid vaid üks uuring, mis viidi läbi Hiinas ja ilmus 2015. aastal, on vaadelnud tšillipipra tarbimise ja suremuse seost. Nüüd on sarnane uuring tehtud ka lääne söögikultuuriruumis.

Vermonti ülikooli meditsiiniprofessor Benjamin Littenberg ja üliõpilane Mustafa Chopan analüüsisid enam kui 16 000 ameeriklase kuni 23 aasta tervise- ning muid andmeid. Uurijad vaatasid kestvusuuringu andmeid, surmade arvu ja analüüsisid siis surmade põhjuseid.

Muuhulgas tuvastasid nad, et tšillipipra sõbrad pole tingimata tervislike eluviisidega, nad suitsetavad ja joovad alkoholi. Lisaks sellele on terava toidu sööjad valdavalt nooremapoolsed, meessoost, valgenahalised, mehhiko päritolu ameeriklased, abielus, söövad rohkem aedvilju ning liha, neil on madalam “hea” kolesterooli (HDL-kolesterool) tase, madal sissetulek ja haridustase võrreldes nendega, kes ei söönud tšillipipart.

Põhjused, miks piprad suremist edasi lükkavad, pole endiselt kuigi selge, kuid uuringu autorid leiavad, et selle mõjuga võivad olla seotud TRP kanalid, mis on peamised teravate toimeainete, näiteks kapsaitsiini (tšillipiparde põhilise komponendi) retseptorid.

Tšillipipra tervisemõjudel on mitmeid võimalikke seletusi, nii näiteks seostatakse tšillipipra koostisosa kapsaitsiini raku- ja molekulaarmehhanismidega, mis pärsivad ülekaalu teket ning mõjutavad seda, kuidas toimub vere vool südames. Lisaks on sel antimikroobsed omadused, mis võivad kaudselt muuta tšillipipra sööja seedekulgla mikrofloorat. Uuringu autorid usuvad, et tšillipipar võib olla tervislik toidulisa.