TTÜ tehnilise akustika ja vibratsioonide uurimisrühma ühe liikme, dotsent Hans Rämmali sõnul on meeldivama akustikaga keskkonna kujundamine järjest kasvav trend terves maailmas.

Liiga tihti kutsutakse akustikaeksperdid, näiteks TTÜ teadlased appi aga viimases hädas. „Eestis kutsutakse ekspert kahjuks tihti juba konfliktolukorras – kui on vaja valmis tootel või ehitisel liigset müra vähendama hakata,“ kirjeldas Rämmal.

Näiteks toob ta uusarenduspiirkonna, kus lähedalasuv magistraal tekitas liigset liiklusmüra. Või vastvalminud elektrijaama, mille operaatoriruum osutus nii mürarikkaks, et seal töötamine oli tervistkahjustav. „Meie uurimisrühma eksperdid selgitavad sellisel juhul välja müra reaalsed tekkepõhjused ja pakuvad välja ka selle likvideerimise viisid. Mujal maailmas kaasatakse akustikaekspert juba ehituse või tootmise algfaasis.“

Suured ja kohmakad materjalid väiksemaks

Praegu kasutusel olevad materjalid on sageli suurte gabariitidega ehk et nende materjalide kiht peab olema väga paks. TTÜ tehnilise akustika ja vibratsioonide uurimisrühm on sihi seadnud aga kergemate, odavamate ja väiksema mõõtmega materjalidele.

Üks sellistest materjalides on aerogeel. Lihtsalt öeldes on see geel, milles on vesi asendatud gaasiga. Kuigi selle materjali valmistas esimesena Samuel Stephens Kistler juba 1931. aastal, pole seda veel akustikas rakendatud.

Akustika ja vibratsioonide uurimisrühm uurib koos keemikute ja materjalitehnoloogidega just aerogeeli kasutmise võimalust akustilisteks rakendusteks. See võib oma madala tiheduse ja ülipoorse struktuuriga võib asendada paljusid traditsioonilisi senilevinud poorseid mürasummutusmaterjale.

Mikropiludega metallpaneelikesed

Teiseks paljulubavaks tulevikumaterjaliks tehnilise akustika vallas on mikroperforeeritud paneelid.
„Mõlemad uurimisobjektid – nii geel kui paneelid peaksid leidma kasutust nii transpordivahendite mürasummutuspaneelides, sõidukikabiinides ja mootorite voolukanalites kui ka hoonete ehituses“, selgitab Hans Rämmal.

Just mootorratastel tehtud katsed on leidnud praeguseks tee ka ettevõtlusesse. TTÜ teadlased on teinud koostööd Eesti eksklusiivsete mootorrataste tootjaga Renard Motorcycles, kel aidati välja arendada mikroperforeeritud paneelidega summuti.

Lähiajal on tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas valmimas uus ruumiakustika katsekeskus koos kaasaegse eriseadmestikuga, mis võimaldab määrata heli läbivust ehituskonstruktsioonidest (sh klaaspaneelid, uksed, kiviseinad). „Katsekeskuse käivitumise tulemusena saame alustada arendustööga uute, akustiliselt täiuslikumate ja kaasaega paremini sobivate ehitusdetailide (näiteks akende, uste, vaheseinte) loomiseks. Meie lähikonkurendid selles vallas asuvad Espoos ja Riias, Eestis oleme hetkel ainsad“, lisas dotsent Hans Rämmal.

Vaikusepooldajad ja mürafriigid

Kasvava keskkonnateadlikkuse taustal on akustikateema üha olulisem kogu maailmas. Nii on näiteks mootoritööstuses just müra ja heitgaasid kaks kõige rangemini piiratud näitajat.

Mündi teine pool: järjest suureneb nn mürafriikide kogukond. On teada fakt, et ühe tuntuima suurtootja ca 80% tehases toodetavatest nõutava müratasemega mootorrataste summutitest vahetatakse esimesel võimalusel uute omanike poolt välja tugevamat ja “isikupärasemat” müra kiirgavate summutite vastu juba enne poest väljasõitu. Mürast kui helist on saamas järjest enam bränditunnus, kaubamärgi ja toote üks osa.