Metaandmed on teave selle eelneva andmestiku kohta. Metaandmed näitavad, millest sisu kõneleb ja kust seda leida. Meta-andmete abil on lihtne sisu taaskasutada. Metaandmestiku kõrge kvaliteedita on kultuurilised suurandmed kasutuskõlbmatud. Metaandmeid loovad traditsiooniliselt arhiivide, raamatukogude ja muuseumide – ehk mäluasutuste – eksperdid.

Lisaks metaandmestikule, mis annab kultuurisisule konteksti ja teeb selle leitavaks, teatakse ka ühte teist metaandmestiku liiki. Seda kutsutakse üldiselt sõnaga suurandmed (big data). Suurandmete all mõeldakse sisu kasutamise kohta käivat informatsiooni. Kes kasutas seda sisu? Mida nad selle sisuga peale hakkasid? Kui me kasutame andmeid internetis, jääb sellest jälg. Me vajutame Facebookis pildile ''meeldib'', lisame uudisteartiklile kommentaari, edastame või soovitame mõne saate linki või muudame muusikapala. Kogu see tegevus loob ''kultuurilisi suurandmeid''.

Digimeedias on suurandmete kasutamine ühishüve. Publiku ja tema meediakasutuse info on elulise tähtsusega, eriti just turundajatele. Kuigi informatsioon kultuurilise sisu tarbijate kohta ei ole iseenesest uus, on meil tänapäeval enneolematult palju andmeid online-sisu tarbimise ja tarbijate kohta – suurandmeid.

Suurandmete põhiline mure on aga selles, et enamus andmeid kuulub paarile suuremale e-teenuse pakkujale – Google, YouTube, Facebook ja Twitter. Need ettevõtted domineerivad meediaturul, kuna neil on suurimad platvormid internetis. Tänu võrgustikuefektile meelitavad suured platvormid enim kasutajaid, kuna üksikisiku kasu võrgustikust on otseselt seotud võrgustiku kasutajate arvuga. Mida rohkem inimesi kasutab Facebooki, seda suurem väärtus on Facebookil iga kasutaja silmis.

Eelnevaga seonduvalt teeb muret ka see, et suured ettevõtted ei ole väga läbipaistvad oma andmetega kauplemise osas, ega ka selle osas, kuidas andmetega kauplemine mõjutab teenuseid, mille abil meie tarbijate ja kodanikena oma igapäevaseid otsuseid langetame.

Euroopa Liit võttis hiljuti vastu regulatsiooni, milles sätestati minimaalsed tingimused üksikisiku andmete kaitseks. Üks tingimus kohustab kasutajat teavitama sellest, kuidas tema andmeid kasutatakse. Sellest hoolimata on vaja palju rohkem algatusi, et muuta andmekauplemine läbipaistvaks ja teavitada ühiskonda laiemalt sellest, kuidas andmekauplemine ja –turg mõjutab teadmisi ja kultuuriteenuseid Euroopas ja väljaspool.

Septembri lõpus, 29.-30. septembril toimub rahvusvaheline konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", mis keskendub kultuuri digiteerimisega kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. Esinevad valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist. Konverents leiab aset Tallinna ülikoolis ja on inglise keeles. Kõik ettekanded ja arutelud vahendatakse eesti keelde. Vaata lisainfot ja registreeri end siin.