1. jaanuarist 2017 on Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) vaid neli teaduskonda ning Eesti mereakadeemia jätkab omaette üksusena.

TTÜ uued teaduskonnad on inseneriteaduskond, infotehnoloogia teaduskond, loodusteaduskond ja majandusteaduskond.

Struktuurireformi läbiviimine on uue rektori Jaak Aaviksoo juhtimisel koostatud arengukava olulisim osa. Seni oli TTÜ-s kaheksa teaduskonda ja 12 eraldiseisvat teadusasutust.

Jaak Aaviksoo kinnitas ERR.ee-le, et ühtegi eriala ei suleta ja sisuliselt midagi ära ei kao - tegemist on vaid struktuurse ümberkorraldusega.

"Me ei sulge midagi, tegemist on ümberkorraldusega. Õppesuunad ära ei kao," rõhutas Aaviksoo. "Näiteks inseneriteaduskonna alla koondatakse kõik õppekavad, mis lõpuks inseneridiplomini viivad," selgitas rektor struktuuri uut loogikat.

Ainus teaduskond, mis jätkab enam-vähem senisel kujul, on infotehnoloogia.

"Vastuvõttu korraldame praegu väljakuulutatud erialadele seniste õppekavade alusel. Uued õppekavad tulevad järgmisest sügisest," kinnitas Aaviksoo ERR.ee-le.

Kõik kolledžid lähevad Aaviksoo kinnitusel uuest aastast inseneriteaduskonna koosseisu, välja arvatud Tallinna kolledž, mis läheb majandusteaduskonna alla. Lisaks plaanitakse Kuressaare kolledž liita 1. jaanuarist mereakadeemiaga.

Töötajate arv rektori kinnitusel ei vähene, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Töötajate koondamine ei ole ei eesmärk ega ka tõenäoliselt kõige olulisem tulemus, pigem jääb inimeste arv samaks, aga vähemaks jääb erineva taseme administratiivseid juhte ja enamik inimesi saab pühenduda õppetööle ja teaduslikule tööle," sõnas Aaviksoo.

Muutused ei pruugi olla lõplikud

Tehnikaülikooli pressiesindaja Krõõt Nõges kinnitas ERR.ee-le, et muutused pole siiski veel lõplikud.

"Õppekavade jaotumine teaduskonniti pole veel lõplik, siin võib tulla muutusi. Muutuda võib nii õppekavade arv kui ka jaotus," selgitas Nõges.

Praeguse plaani kohaselt liiguvad inseneriteaduskonda senise mehaanika-, energeetika-, ehituse-, osa keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna õppekavadest, samuti kolledžite õppekavad.

Loodusteaduskonda liigub osa keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna õppekavadest, samuti praegused matemaatika-loodusteaduskonna õppekavad.

Majandusteaduskonda lähevad praeguse sotsiaal- ning majandusteaduskonna õppekavad.

Infotehnoloogia teaduskonda jäävad senised õppekavad.

Kuratoorium kinnitas ka loodavate teaduskondade juhid. Uusi teaduskondi asuvad moodustama asutajadekaanid, kelleks on inseneriteadustes Arvo Oorn, infotehnoloogias Gert Jervan, loodusteadustes Tõnis Kanger ning majandusteadustes Enn Listra.

Sellega viiakse lõpuni ülikooli struktuurireform, mille eesmärgiks on muuta tehnikaülikool senisest paindlikumaks ja dünaamilisemaks. Lihtsamale ja läbipaistvamale juhtimisstruktuurile üleminekuga on ülikoolil ambitsioonikas eesmärk tõusta Põhjamaade parimate tehnoloogiaülikoolide hulka.

Ühtlasi nimetas kuratoorium tehnikaülikooli võrdlusülikoolideks Aalto ülikooli Soomest, Chalmersi ülikooli Rootsist ja Taani tehnikaülikooli.

„Tallinna tehnikaülikooli missioon on olla teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni edendaja ning juhtiv inseneri- ja majandushariduse andja Eestis ning struktuurireformi lõpuleviimine on tähtis samm ülikooli veebruaris vastu võetud uues arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks,“ ütles kuratooriumi esimees Gunnar Okk.

Dekaan: sotsiaalteaduste roll sõltub tudengitest ja õppejõududest

Sotsiaalteaduskonna dekaan Sulev Mäeltsemees leiab, et sotsiaalteaduste roll TTÜ-s sõltub ka pärast teaduskonna sulgemist eeskätt õpilastest ja õppejõududest.

"Kõik sõltub ka sellest, milline on sisseastujate huvi ja milline on õppejõudude teadustöö potentsiaali võimekus, kui palju nad rahvusvahelisi teadusprojekte suudavad välja võidelda," selgitas Mäeltsemees "Aktuaalsele kaamerale".

"Ma arvan, et sotsiaalteadustel kindlasti on roll ka tehnikaülikoolis, kuid see peaks olema seotud majandushariduse ja ärindusega, aga ma arvan, et see roll ei kao küll kuhugi," lisas omalt poolt TTÜ kuratooriumi esimees Gunnar Okk.