Pringlite toidujaht võtab äärmuslikke mõõtmeid ({{commentsTotal}})

Pringel.
Pringel. Autor/allikas: Andrew Reding/Creative Commons

Väikeste vaalaliste toitumisharjumusi uurinud bioloogid leidsid, et pringlid peavad elus püsimiseks püüdma tunnis sadu kalu. Tulemused vihjavad, et loomad võivad olla inimmõjude suhtes arvatust veelgi tundlikumad.

Spetsiaalsete heli ja liikumist registreerivate sensoritega kogutud andmed viitasid, et ühe pringli ohvriks võib langeda tunnis kuni 550 keskmiselt 3—10 sentimeetri pikkust kala. ''Tegu on esimese korraga, kui keegi on seda vabas looduses elavate loomade puhul otseselt mõõtnud. See aitab meil nende baaskäitumist paremini mudeldada, kuna need on põhinenud eelnevalt suuresti eeldustel,'' selgitas Danuta Wisniewska, Taanis asuva Aarhusi ülikooli doktorant ja ajakirjas Current Biology ilmunud töö juhtivautor.

Lisaks leidis Wisniewska töörühm, et saagiretk õnnestub üheksal juhul kümnest. Lähtepunkti kõrvutamine tuntud inimtekkeliste müraallikate lähistel tehtud mõõtmisega võimaldaks hinnata inimmõju suurust. ''Muidugi võib eeldada, et see on kalorite kätte saamise seisukohast oluline, kuid detailid loevad, kui tahad omistada muutustele täpset väärtust,'' lisas bioakustik.

Naine tõi välja, et pringlite toitumisharjumusi on uuritud ka varem, kuid kuna saadud tulemused ei olnud katsetega kooskõlas, polnud neist tegelikult kasu. Realistlikum hinnang avab võimaluse süstemaatilise veaga arvestada ja neid siiski kasutada.

Laiemas plaanis on pringlite toitumissagedus võrreldes suuremate vaaladega äärmiselt kõrge. Wisniewska ise ei pea järeldusi väga üllatavaks. ''Tegu on teiste vaalalistega võrreldes suhteliselt väikeste loomadega ning kuna nad elavad võrdlemisi külmas vees, on energiakulu üüratu. Energeetilises mõttes käivad nad noateral ehk eksimusteks pole väga palju ruumi,'' sõnas bioakustik. Saaginappuse korral võivad pringlid surnuks nälgida vähem kui nädalaga.

Töörühm keskendus uuringutes pringlite läänepoolsemale ja arvukamale alapopulatsioonile. Nõnda nentis Wisniewska, et Eesti vetesse sattuvate pringlite kohta pole võimalik midagi väga täpset öelda. ''Kuid üldisemad nähtud mustrid peaksid olema ikkagi samad. Nende arvukus pole aga väga suur, vaid 550-600 isendit, mistõttu võib oletada, et seda ei piira toidunappus, vaid teised tegurid,'' sõnas teadlane.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: