Hetkel on maailmas 163 ükssarve. Need on ettevõtted, mille väärtus on investeeringute tegemise hetkel ületanud miljardi USA dollari piiri. Näiteks kuulub nimekirja 2013. aastal loodud Uber ja Snapchat, samuti Dropbox, Spotify, Airbnb ja Pinterest, et mainida neist tuntumaid. Laiemalt äratuntavaid on vahest kogu nimekirja peale kümmekond. Ülejäänutest pole enamus suurt midagi kuulnud.

Põhimõtteliselt piisab, kui neist on kuulnud investorid. Eriti sellised investorid, kellel on palju rahutut raha ja kes samal ajal täis usku, et käimas on uue rikkuse loomise võidujooks. Miks mitte kaasa joosta, kui garantiiks on olemas magusaid edulugusid? Edulugudest koosnevas imelises motivatsioonikeskkonnas kasvab ka uute ideede omanike ambitsioonikus.

Iduettevõtte meeskond töötab ennastunustavalt, nagu oleks tugeva erguti uimas. Sellistest ettevõttetest küllastunud keskkonnas on ambitsioonikus normiks ja ülejäänud maailm paistab teistsugune, et mitte öelda – mahajäänud. Seega, kui on olemas ambitsioonikad ideed, samavõrra ambitsioonikad rahaomanikud ja kõiki ümbritseb ambitsioonikuse kultuur, hakkavadki sündima ükssarved.

Raha kapriise juhivad ahnuse ning hirmu deemonid. Investeeringuteks peab tasakaal kalduma hirmust eemale. Hirmu seljatamine ei muuda aga investeerimisotsust automaatselt targemaks ega põhjendatumaks. Tõenäoliselt jääb isegi pärast arutelu investeerimisotsusesse alles piisavalt emotsionaalsust. Järelikult ei kajasta investeeringud ettevõtete tegelikku potentsiaali, vaid sisaldavad rohkem või vähem spekulatsiooni. Nii ei pea kõik imelised üksiksarved olema reaalselt väärtuslikud ja ellu jääma. Oleks ka ime, kui investoritel on õnnestunud valida 163 lotovõidu toovat piletit.

Nähtusele leiab paar analoogiat teistest valdkondadest. Näiteks on täheldatud, kuidas maavarade, peamiselt naftarikkad diktaatorriigid muutuvad nende hinna tõusu toodud vabade vahendite kuhjudes agressiivseteks, sest usuvad oma võitmatusse. Samuti räägitaks nn pilvelõhkuja needusest, mille käivitab rahas suplejates sündinud ambitsioon ehitada enneolematult kõrge hoone.

Needuse pool realiseerub hoone valmimise käigus või järel, kui selgub, et üleliigses enesekindluses oligi midagi üleliia. Näiteks on iga majanduskriisiga sündinud hulk maailmakuulsaid pankrotistunud pilvelõhkujaid. Neisse ei leita kulusid tagasiteenivaid kasutajaid. Pilvelõhkujates võib olla aastaid pool mahust välja müümata või on välja müüdud järgmisele investorile, kes ootab omakorda ostjat. Häda põhjus on üllatavalt lihtne – potentsiaalsetel kasutajatel ei ole lihtsalt raha.

See toob meid tehnoloogiaettevõtetest ükssarvede ja sellise staatusest unistavate alustajate teema juurde tagasi. Kui hetkel on 163 ükssarve koguväärtuseks üle poole triljoni dollari, siis kas maailm suudab seda endale ka reaalselt lubada? Täpsemalt, kas maailm suudab nende pakutavate teenuste eest maksta? Uber, Snapchat, Pinterest, Dropbox, Spotify, Airbnb ja veel paljud hästi toidetud tehnoloogiaettevõtete nimekirja kuulujatest toodavad kahjumit, kõik aastad. See tähendab, et klientidelt raha teenimine on pelk lootus. Samal ajal meelitavad nad oma näilise eduga samasse sektorisse uusi üritajaid, kes on sunnitud samuti kahjumlikult tegutsema.

Ärimaailma taustu uuriv BusinessInsider küsis arvamust olukorra hindamiseks kaheksa tuntud riskiinvestori arvamust. Need langesid üldjoontes kokku ja seda edastab vahest kõige ilmekamalt tuntud investori Vinod Khosla asutatud investeerimisfirma partneri Keith Rabois võrdlus olukorraga spordis pärast steroidide keelustamist. Ilma investori salajase seguta ei paista ükski tehnoloogiaettevõte enam nii tugevana. Ja seda salajast segu pole enam kuigi palju võtta.

Seega võib oodata tehnoloogia investeeringute jahenemist ja valdkonna nähtamatumaks muutumist. Seekord juba mitte tänu ereda valgusega harjumisele, vaid tänu valguse nõrgenemisele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.