Kristjan Port: info tõhusam liigutamine nõuab üha uusi ohvreid
Alanud aasta jaanuaris teatas USA-s San Francisco suurim taksofirma, et nemad enam ei jaksa võistelda ja kuulutas välja pankroti.
Taksofirma languse põhjuseks pole aktiivse suurlinna sõidutavate puudus. Selleks pole ka langevad kütusehinnad. Selleks on informatsiooni tõhusam liigutamine, tänu millele leiavad sõitjad endale peale taksode muidki sõiduteenuse pakkujaid. Esmalt info vahendajateks ja seejärel reisijate transpordi ümberkorraldajateks on Lyft ja Uber.
Andme- ja infotöötluse võimekuse kasv on põhimõtteliselt ka isejuhtivate autode revolutsiooni taga. Õigemini peaks rääkima autoteenuse taga, sest miks omada autot, kui sa ei pea seda juhtima? Uuringufirma ABI Research hinnangul kasutab aastal 2030 isejuhtivaid robotsõidukeid 400 miljonit inimest. Wikipedia andmetel on maailmas umbes 1,1 miljard autot. Euroopa Liidus on umbes 500 autot 1000 elaniku kohta ehk keskmises autos peaks olema tüüpiliselt vähem kui kaks sõitjat. Järelikult 400 miljoni sõitja sõidusoove kirjeldava info efektiivne haldamine võimaldab robotautodega kurvastada veel paljusid autotööstuse tänaseid tegijaid.
Fookuses pole siiski autod ega taksod, vaid informatsioon ja selle haldamise tagajärgedel toimuvad olulised muudatused. Võimalik, et Panama dokumentide protsess varjab samuti suuri muutuseid, millega polnud keegi arvestanud. Hetkel käsitletakse juhtunut teatraalse draamana. Meelelahutusena, milles ollakse jõutud vaatuseni, kui erinevalt laval viibijatele teavad vaid pealtvaatajad mõnede uhkemate rollitäitjate varjatud palet ning et nende olukord hakkab muutuma täbaramaks ja saabub õiglase kättemaksu stseen.
Võimalik, et see teater motiveerib haldama tõhusamalt rahaliste tehingute infot. Kui varem võiski sama loosungi eesmärgid jätta täitmata viidetega ülesande keerukusele, et mitte rääkida poliitilise tahte puudumisest, siis nüüd on mõnisada uurivat ajakirjanikku tõestanud, et ka tavalised kodanikud koos kaasaegse tehnoloogiaga saaksid terabaitide ja miljonite dokumentide analüüsiga hakkama. Mõningaid indikatsioone soovist triljonid ''vasakule'' suunatud dollarid ja eurod ''koju tuua'' avaldasid nii Euroopa Liidu kui ka USA liidrid ning seadusandjad.
Võimalik, et samasse teemasse sobib hiljutine uudis uuest Windows 10 operatsioonisüsteemist. Hetkel on avalikkusele tuttavad versioonid Windows 10 Home ehk kodukasutajatele mõeldud väljaanne. Teada on veel Pro ja Enterprise versioonid ning unustada ei tohi Windows 10 mobiilset platvormi. Uusim Windows 10 kannab lisanime Zhuangongban ja tähendab Hiina keeles umbes ''spetsiaalselt valmistatud väljaanne''.
Tegemist on Hiina valitsusele loodud Windowsi eriväljaandega. Sellest leiab vähem lõpptarbija meedia ja meelelahutuse tarbimiseks loodud võimalusi. Aga selle eest sisaldab töökeskkond rohkem juhtimis- ja turvatööriistu. Astudes suurema pildi nägemiseks sammu tagasi, on ilmne, et uue keskkonna eesmärk on informatsiooni tõhusam liigutamine ja selle kontroll, mitte lihvitum tarbijaliides või töine kasutusmugavus.
Kontrolli info üle on vaja parandada, sest info ise on rumal ja kui see kombineerub rumala kasutajaga, võib näiteks ära lammutada vale maja. Nii juhtus paari nädala eest USA-s Texase osariigis Dallase äärelinnas, kui majaomanikud avastasid, et nende elamut enam ei ole. Selle oli üks majalammutusfirma purustajast peene prahina veoautode kastidesse ümber tõstnud. Lammutajad osutasid sõrmega Google'i kaardil majale, mille nad pidid maha võtma.
Hiljem selgus, et näpp oli vale maja peal. Nagu selgub veebilehelt, on lammutusfirma juhtkirjaks ''Lammutame kogu maailma''. Seda käesolev infopõhine ajastu ilmselt püüabki teha, ise selle tagajärgi veel tajumata.
Kuid on ka positiivseid näiteid. USA-s arreteeriti üks Põhja-Carolina elanik, sest info eest pole pääsu. Sama tunnet kogevad ilmselt sajad Panama dokumentidega seotud isikud. Antud loos oli kangelaseks James Mayers, kes oli 14 aasta eest rentinud filmilaenutusest VHS kasseti, aga jättis selle tagastamata.
Aega kulus, kuid kaasajal info ei kustu, vaid see paljuneb ning liigub kusagil inforuumis, kuni jõuab kohta, kus seda märgatakse. Politsei pidas Jamesi katkise piduritule pärast kinni ja siis selgus infosüsteemist, et mees on olnud aastaid tagaotsitav ja teda ootab 200 dollari suurune trahv. Filmilaenutajat enam ei ole, seega kassetti tagastama ei pea.
