ESTCube-3 loodetakse saata Kuu orbiidile ({{commentsTotal}})

Kuu.
Kuu. Autor/allikas: Cloudtail the Snow Leopard/Creative Commons

Kodumaise tudengisatelliitide programmi edasisi eesmärke tutvustanud ESTCube-2 ja ESTCube-3 projektijuht Karl Reinkubjas loodab, et järgmine tehiskaaslane saadetakse orbiidile 2018. aastal. Kolmas kuupsatelliit võiks hakata tiirlema aga juba Kuu orbiidil.

Tartu ülikoolis teisel kursusel füüsikat õppiv Reinkubjas rõhutas, et suures plaanis on kõigi tudengisatelliitide eesmärgiks eeskätt teaduse ja tehnoloogia populariseerimine. ''See teadusprojekt – päikesepuri, mina ütleks, et see on lihtsalt lisandväärtus meie tegevusele. Praegusel hetkel ma tahaks loota, et me paneme selle sinna peale. Me saame sellega teha teadust, aga eks me näe, mis saab,'' sõnas tudeng saates ''Labor''. Nõnda ei välistata, et huvitama või olulisema eksperimendi leidmisel lisatakse tehiskaaslasele teine katseseadeldis.

Lähtepunktiks on siiski päikesepurje poolt pakutavate võimaluste kompamine. Näiteks ESTCube-2'ga loodetakse proovile panna idee, et sellega on võimalik leevendada kosmoseprügiga seonduvaid probleeme. ''Kasutame seda (traati) täpselt niimoodi, nagu see on, laeme selle samamoodi laenguga, aga see hakkab interakteeruma atmosfääri osakestega, mis aeglustavad seda. Selle asemel, et see tuleks alla 25 aastaga nagu ESTCube-1 praegu, saaksime poole aastaga paarsada kilomeetrit orbiidist vähemaks,'' selgitas Reinkubjas.

ESTCube-3 loodetakse saata juba Kuu lähistele. Kuna Maa magnetväli avaldab Päikeselt lähtuvate osakeste liikumist planeedist isegi kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel, pole võimalik Maa-lähedasel orbiidil Reinkubjase sõnul täpselt teada saada, kuidas hakkab päikesepuri käituma planeetidevahelises ruumis.

''Kui me läheme Kuu juurde, kus meil Maa magnetvälja enam ei ole, siis me saame näha, mida see päikesepuri teeb reaalse päikesetuule käes. [...] Potentsiaali on väga palju. Kui me näeme seal Kuu orbiidil, et see päikesepuri töötab, siis meil on võimalik saavutada enneolematuid kiirusi kosmoses,'' märkis tudeng.

Reinkubjas nentis, et satelliidi Kuu orbiidile toimetamine on keerukam ettevõtmine juba rahalises mõttes. ''Kui Kuule start on, (siis) me räägime suurusjärkudes teistest hindadest kui Maa orbiidi (puhul). See on ka tõsi, et kui Maa orbiidile meil läheb mitu korda aastas rakett, siis Kuu on väga-väga haruldane,'' möönis ta. Kava realiseerumisel oleks eestlaste tehiskaaslane seega ka üks esimestest kuupsatelliitidest, mis Kuu lähistele saadetud. Näiteks NASA loodab esimese kuupsatelliidi selle orbiidile toimetada aastal 2018.

Samaks aastaks loodab Reinkubjas kaaslastega kosmosekõlbulikuks saada ESTCube-2. ''Meil on üks väga tähtis sümboolne sündmus tulemas – Eesti Vabariik 100. Mulle väga meeldiks – meile kõigile väga meeldiks see idee, et pühendada see satelliit Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Väga kena oleks, kui me saaksime selle 2018. aastal üles,'' märkis projektijuht. Samas tõdes ta, et tehnika arendamine ja kosmos on juba olemuslikult ettearvamatu, misläbi pole kindel, kas plaan õnnestub.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: